Majandusraskustes vaevleva Euroopa lõunapoolsetes liikmesriikides koguvad tuure protektsionistlikud meeleolud. Endasse sulgumine, avatud konkurentsi piiramine ja koduturu näiline kaitsmine pole midagi muud kui populistlik kanapimedus, mis võib aidata küll võita valijate hääli, aga tegelikult õõnestab majanduse konkurentsivõimet. Ometi jõuavad teatud protektsionistlikud initsiatiivid ka Euroopa Liidu ametlikesse aruteludesse, kirjutab Riigikogu majanduskomisjoni esimees.
Eelmisel nädalal arutas riigikogu majanduskomisjon Brüsselist laekunud ettepanekut Euroopa Liidu riigihangete turu piiramiseks kolmandatele riikidele. Eesti ei toeta kolmandate riikide juurdepääsu Euroopa Liidu turule piirava määruse vastuvõtmist, kuna see süvendab suletust ja vähendab vaba konkurentsi. Määruse eesmärgid ei ole kooskõlas Eesti ja EL väliskaubanduspoliitika üldiste eesmärkidega, milleks on eelkõige turgude avamine, mitte nende sulgemine. Lisaks kahjustab sellise eesmärgiga määruse vastuvõtmine EL mainet ja võib edasistel läbirääkimistel kolmandate riikidega hoopis kahju tuua.
Määrusega kaasneksid hankijatele administratiivsed lisaülesanded, mis muudavad hankeprotseduurid aeglasemaks ja kohmakamaks. Lisaks lasub hankijatel määruse rakendumisel hulk teavitusülesandeid ja hanke korraldamisel peab arvestama võimaliku komisjoni hindamisprotseduuriga, mis venitab protsessi tavapärasest tunduvalt pikemaks. Määrusega kaasnev lisakoormus on ebaproportsionaalne võrreldes sellest tuleneva kasuga.
Kindlasti tuleb arvestada, et antud initsiatiiv muudaks Euroopa Liidu hanked kallimaks ja liikmesriikide eelarvete tasakaalus hoidmise keerulisemaks. Kuna mitmete riikide pakkujate osalemist EL hangetel piiratakse, kaasneb sellega hinnatõus. Kallimate hangetega ei kaasne automaatselt kvaliteetsemad teenused ja kaubad, kuid kallimad hanked tähendavad suuremaid väljaminekuid riigile, st maksumaksjatele. Arvestades paljude EL liikmesriikide raskusi eelarvetasakaaluga, tuleks riikide väljaminekute tase hoida võimalikult madalal.
EL riigihanketurg on kolmandate riikide jaoks kõige suuremal määral avatud riigihanketurg maailmas. Ainuüksi WTO riigihankelepingu osalisriikidest pärit pakkujatele on EL oma riigihanketuru avanud 352 miljardi euro väärtuses. Piiranguid puututav ettepanek hõlmab riigihankeid, mis ületavad viie miljonit euro maksumust. Eestis korraldatakse sellisel mahus hankeid ligikaudu 50 tükki aastas. Piirangute kehtestamine võib kahjustada ka Eesti enda ettevõtjaid, kes teevad rahvusvahelist koostööd kolmandatest riikidest pärit ettevõtetega.
Euroopa Liit vajab protektsionismi asemel hoopis rohkem liberaalseid lahendusi, avatust ja innovatsiooni, mis suurendaks ettevõtete ja riikide globaalselt konkurentsivõimet. Protektsionism läheb maksumaksjatele kalliks maksma, olgugi et kodumaiste tootjate toetamine on emotsionaalselt kindlasti meelepärane. Seepärast tuleb avalike teenuste ja kaupade ostmisel ikkagi lähtuda parimast hinnast ja kvaliteedist, mitte päritolumaast.