Tänasel, musta kolmapäeva Riigikogu istungil asub valitsuskoalitsioon läbi suruma e-hääletusi piiravat eelnõu. Kuigi Keskerakond on nimetanud elektroonilist valimisviisi ebausaldusväärseks, on muudatuste ametlikuks põhjuseks toodud valimiste ühetaolisuse tagamine. Juriidiline analüüs ja riigikohtu varasemad lahendid aga tõestavad, et valimiste ühetaolisus on e-hääletuse puhul täielikult tagatud.
Seonduvalt valimisreeglistiku kehtestamisega on riigikohus leidnud, et hääletamisõigusele vastab riigi kohustus luua selle õiguse perioodiliseks kasutamiseks vajalikud tingimused, mis lähtuvad valimiste vabaduse, ühetaolisuse, üldisuse, otsesuse ja hääletamise salajasuse põhimõtteist.
Aktiivse valimisõiguse puhul tähendab ühetaolisuse printsiip, et kõigil valijatel peab olema võrdne arv hääli ja eri valimisringkondade valijate häälel peab olema enam-vähem ühesugune kaal. Passiivse valimisõiguse puhul seisneb ühetaolisuse printsiip selles, et kõigile kandidaatidele tuleb tagada võrdsed võimalused.
Riigikohus on analüüsinud elektroonilise hääletamise põhiseaduspärasust kohaliku omavalitsuse volikogude valimist reguleerivate sätete osas ja leidnud, et elektrooniline hääletamine pole vastuolus põhiseadusega ega riku ühetaolisuse printsiipi.
Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium leidis seonduvalt elektroonilise hääletamise ja ühetaolisuse põhimõttega järgmist: „Euroopa Nõukogu 30. septembri 2004. a soovituse Rec(2004)11 „E-hääletamise õiguslikud, operatsioonilised ja tehnilised standardid” kohaselt tähendab ühetaolisuse põhimõte elektroonilise hääletamise kontekstis nelja nõuet
Esiteks peab olema tagatud, et iga valija saab elektroonilisse hääletuskasti lasta üksnes ühe hääle ja et hääletaja saab hääletada üksnes juhul, kui tema hääl ei ole veel valimiskasti lastud.
Teiseks peab e-hääletamise süsteem takistama hääletajat andmast lõplikult oma häält rohkem kui ühe hääletuskanali kaudu.
Kolmandaks tuleb iga elektroonilisse valimiskasti lastud hääl üle lugeda ning iga häält tohib arvestada vaid ühe korra.
Neljandaks peab juhul, kui samaaegselt kasutatakse nii elektroonilisi kui mitteelektroonilisi hääletuskanaleid, eksisteerima turvaline ja usaldusväärne meetod häälte kokku lugemiseks ja õige tulemuse arvutamiseks.
Kõik need nõuded on suunatud iga hääletaja kohta üksnes ühe hääle arvesse mineku tagamisele elektroonilise hääletamise kasutamise korral. Ehkki Euroopa Nõukogu soovituse näol ei ole tegemist õiguslikult siduva dokumendiga, koondab see endasse Euroopa demokraatlike riikide arusaamad elektroonilise hääletamise kooskõlast demokraatlikele riikidele omaste valimispõhimõtetega ja on seega põhiseaduse tõlgendamisel kohaseks abivahendiks.
Vaagides elektroonilise hääle muutmise võimaluse mõju valija antud hääle kaalule, rõhutas riigikohtu kolleegium, et korduva hääletamise korral varem antud hääl tühistatakse. Valijal puudub võimalus korduvast elektroonilisest hääletamisest olenemata valimistulemust teisi hääletamisviise kasutavatest valijatest suuremal määral mõjutada. Elektroonilisel teel antud hääl läheb arvesse ühe häälena ega ole valimistulemuste seisukohalt mõjukam kui teisi hääletusviise kasutavate hääletajate antud hääl.
Seega saab selgelt öelda, et koalitsiooni argumendid e-hääletamise piiramiseks ei ole õiguslikult vettpidavad. Selliste pseudoargumentidele tuginev seadus risustab Eesti õigusruumi ega vääri parlamendi toetust. E-hääletus on turvaline ja üha populaarsem hääletusviis, mistõttu tuleb selle kasutamist pigem soodustada, mitte takistada.