Mais kohtusime Reformierakonna liikmetena hiidlastega Emmastes ja Käinas laatadel. Kuulasime inimeste mõtteid, ootusi ja muresid. Üks sõnum kõlas eriti selgelt – Hiiumaa suurim probleem on töökohtade nappus, kirjutab Hiiumaa vallavolikogu liige Argo Nurs.
Hiiumaa seisab silmitsi paradoksiga: meil on hindamatu loodus, rahulik elukeskkond ja tugev kogukondlik side, kuid samal ajal majanduslik haavatavus ja piiratud tööturuvõimalused.
Tänased tööturu väljakutsed on vastuolulised. Ühelt poolt kurdavad ettevõtjad kvalitseeritud tööjõu nappuse üle, teisalt on paljud Hiiumaa noored sunnitud pärast õpinguid jääma mandrile, sest kodusaarel lihtsalt ei leidu neile erialast tööd. Olukorda raskendab ka üüripinna puudus – kuigi üürimajadest on räägitud üle kümne aasta, pole arendusprojektid saanud hoogu. Osaliselt on põhjuseks asjaolu, et Hiiumaa kinnisvara ei sobi laenu tagatiseks.
Ka avalik sektor ei suuda olla ainus tööandja. Kuigi vald ja riigiasutused pakuvad töökohti, ei piisa sellest, et hoida saarel kinni noori peresid või tuua siia uusi elanikke. Lisaks seab saare logistiline eraldatus piirangud tööjõu liikumisele ja ettevõtete arengule.
Hiiumaal on siiski olemas eeldused, mida tuleb sihipäraselt ja targalt kasutada. Puhas loodus ja vaikus loovad suurepärased tingimused nii säästlikuks turismiks, ökotootmiseks kui ka kaugtööks. Digitaliseerumine ja tööelu paindlikkus on muutnud võimalikuks selle, et inimesed ei pea iga päev kontorisse sõitma. Hiiumaa võiks olla just see koht, kuhu kolitakse rahulikuma elukeskkonna nimel, säilitades siiski hea sissetuleku.
Kogukondlikkus ja väike elanike arv võimaldavad arendada paindlikke ärimudeleid: väiketootmine, käsitöö, toitlustus, tarkvaraarendus, loomevaldkond. Ka pikenev kultuurihooaeg ja valmiv spaakompleks näitavad, et turismisektoril on potentsiaali, kui suudetakse leevendada hooajalisust ja vältida keskkonnakoormuse kasvu.
Hiiumaa piiratud siseturg tähendab, et suurem osa ettevõtlusest peab olema orienteeritud välisturgudele. See eeldab nii teadmisi kui investeeringuid, samuti tugevaid koostöövõrgustikke. Kohalik majandus ei saa jääda sõltuma üksikutest suurettevõtetest, sest see teeb piirkonna kriiside ajal haavatavaks. Kvalitseeritud tööjõu nappus IT-, inseneeria- ja tervishoiuvaldkonnas seab praegu piirid ettevõtete laienemisele. Selle leevendamiseks tuleb investeerida haridusse ja tagada elamistingimused inimestele, kes soovivad Hiiumaale elama tulla. Suuremõisa ametikooli tuleviku üle otsustades tuleb arvestada just saare ettevõtlusvajadustega.
Tänased arengutakistused ulatuvad ka taristusse: ebastabiilne elektrivarustus, internetiühenduse probleemid ning loodushoiu regulatsioonide karmistumine mõjutavad otseselt tootmise ja arendustegevuse võimalusi.
Üks kõnekamaid andmeid tuleb Hiiumaa omavalitsuse eelarvest: juba 70% tulumaksust laekub töökohtadelt, mis ei asu saarel. See tähendab, et enamus hiidlasi töötab mujal. Tegemist ei ole enam pelgalt statistilise kõrvalekaldega, vaid selge märguandega, et midagi tuleb muuta. Hiiumaa tulevik ei saa toetuda ainult toetustele, projektidele või suvekülalistele. Me vajame tugevamat, mitmekesisemat ja kestlikumat majandust. Peame toetama ettevõtjaid, looma tingimused elamispinna rajamiseks, investeerima digitaristusse ning avama uksi uutele, ekspordivõimelistele ärimudelitele.
Reformierakond soovib neid eesmärke ellu viia koos kohaliku kogukonnaga. Soovime pakkuda hiidlastele valikuid – valikuid töötada, elada ja kasvatada lapsi oma kodusaarel. Ainult tugev erasektor tagab, et Hiiumaa jääb elavaks, kasvavaks ja sõltumatuks.