Inimestelt eeldatakse lojaalsust sellele riigile, mille kodanikud nad on. Riigi tunnuseks on territooriumi ja kodanike olemasolu ning sõltumatu riigivõim ja õiguskord. Õiguskorra ehk seadused ning riigivõimu reeglid kehtestavad oma valitud esindajate kaudu Eesti kodanikud. Venemaa kodanikud on valinud endale juhid, kes peavad kolmandat aastat täiemahulist sõda Ukraina vastu ja on tallanud jalge alla riikide enesemääramisõiguse. Valgevene toetab Venemaad selles häbiväärses sõjas, kirjutab riigikogu liige Annely Akkermann.
Rait Maruste sõnul on valimisõigus poliitiline õigus, mitte põhiõigus nagu inimõigus. Inimõigusi, näiteks õigus elule või õigus mitte olla piinatud, ei saa mitte mingisugusel põhjusel piirata. Peale II maailmasõda elas Euroopa heas usus, et “mitte kunagi enam,” ja riigid andsid valimisõigust ulatuslikumalt. Ka Eesti on lubanud kohalike omavalitsuse valimistel osaleda teiste riikide kodanikel. Peale sõja puhkemist Ukrainas pole Euroopa enam endine ja uues olukorras on põhjendatud, et riigid teevad valimisõiguse andmisel kitsendusi võttes ära või peatades terroristlikke riikide kodanike valimisõigust. Valimisõiguse andmisel peab ka Eesti lähtuma oma julgeolekuhuvidest.
Me kõik mõistame, et on üksikuid erandeid, on Vene kodanikke, kes on ära õppinud eesti keele ja sooritanud kodakondsuse eksami, kellele Eesti ei saa anda kodakondsust, kuna Venemaa ei vabasta neid oma kodakondsusest. Nende inimeste probleem on Venemaa ja nende inimeste kodakondsusprobleemi lahendamine ei ole seotud hääleõigusega kohalikel valimistel. Muidugi on sellised venelased sümpaatsed ning nad saavad Eestis elada rahus ja demokraatlikus ühiskonnas.
Minu enda kogemus venelastega pärineb 1989. aastast, kui olin tänase Pärnu Vanalinna Põhikooli fuajees registreerimas Eesti kodanikke. Sinna tuli üsna mitu vene keelt kõnelevat perekonda, kes registreerisid ennast Eesti kodanikeks ning pisarsilmil kinnitasid, et nad enam ei lootnud, et Eesti Vabariik tuleb tagasi. Eestis on alati elanud Venemaalt põgenenud dissidente, kes toetavad demokraatiat ja iseseisvat Eesti Vabariiki. Väga palju Eestisse põgenenud venelasi küüditasid Venemaalt saabunud okupandid Siberisse 1941. aastal. Valimisõigus ei ole rahvuse ega keele küsimus. Valimisõigus on lojaalsuse küsimus.
Eesti kodanikud tajuvad agressorriikide kodanike võimalust osaleda valimistel nii poliitilise ohuna kui ka ebaõiglusena. Sõja algusest möödunud 3 aasta jooksul on Riigikogu jõudmas otsusele, et kõigil valimistel Eestis peaksid saama valida üksnes Eesti Vabariigi kodanikud. Esialgu koostati Põhiseaduse muutmise eelnõu, mis andnuks kohalike omavalitsuste volikogude valimistel hääleõiguse Eesti, Euroopa Liidu ja NATO riikide kodanikele ning kodakondsuseta isikutele. Nüüdseks on neli erakonda, Reformierakond, Eesti 200, Isamaa ja EKRE, jõudnud üksmeelele selles, et kodakondsuseta isikud saavad valida veel 2025. aasta valimistel, aga 5 aasta pärast enam mitte ehk õigus kaob ettemääratud tulevikus, lisatakse nn päikeseloojangu klausel.
Põhiseaduse uus paragrahv 156 lõige 2 kõlaks siis alates 2026 aastast, mil kaovad tekstist „kodakondsuseta isikud“ nii:
“Kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on seaduses ettenähtud tingimustel hääleõiguslikud selle omavalitsuse maa-alal püsivalt elavad Eesti kodanikud, kes on vähemalt kuusteist aastat vanad.”
Euroopa Liidu aluslepingute kohaselt saavad ka edaspidi kohalike omavalitsuste valimistel osaleda Euroopa Liidu kodanikud.
Kolmapäeval, 26. märtsil 2025 algab Riigikogus Põhiseaduse muutmise eelnõu arutelu, mis vajab jõustamiseks 68 riigikogu liikme poolthäält. Kas hääled ja kellelt kogunevad, näitab hääletustabloo tuleval nädalal.
Keskerakond on näidanud vankumatut toetust agressorriikide kodanike valimisõigusele demokraatlikus Eestis, nendelt hääli loota ei saa.
Sotsiaaldemokraadid on esialgu kahtlevad. Et põhiseadusmuudatus enne selle aasta valimisi jõustuks, peab Riigikogu selle vastu võtma nn kiirendatud korras. Selleks on tarvis nelja viiendiku, ehk 81 Riigikogu liikme nõusolekut. Keskerakond ja Sotsid saaksid seljad kokku lüües Vene ja Valgevene kodanikele hääleõiguse alles jätta. Loodan, et nii suurt hulka agressorriikide toetajaid Riigikogus siiski ei leidu. Praegu ei ole aeg kahtlusteks. Praegu on küsimus põhimõtteline ja eluline.