Valitsus kinnitas eelmisel nädalal, et Eesti suudab vastu võtta 10 000 põgenikku. Tõepoolest, umbes nii palju on meil vabu elamispindu, töö- ja koolikohti. Vajaks veidi sättimist ja need inimesed leiaksid suurema vaevata sobiva koha Eesti ühiskonnas. Saabujate hulgas on kindlasti meditsiini- ja hooldustöötajaid, ehitajaid ja autojuhte, taime- ja loomakasvatajaid, keda meie tööturg rõõmuga vastu võtab, et mitte öelda hädasti vajab.
Paraku sõda aina kestab ja inimesi on tulvanud üle piiride juba üle kahe miljoni. Sõja jätkudes võib põgenike hulk jõuda kümne miljoni inimeseni. Kõik Eestisse ei mahu, aga kogu läänemaailm – Euroopa Liit, USA, Kanada ja Austraalia – suudab Ukraina emad ja lapsed vastu võtta küll, et mehed ja pojad saaksid pidada sõda oma maa ja lääneliku maailma eest. Ukraina võitleb ja võidab, meie kõigi eest.
Eesti on toetanud Ukrainat relvadega ja teinud diplomaatilisi jõupingutusi Ukraina kiireks liitumiseks NATO ja Euroopa Liiduga. Eesti lähiriigina peab aitama leida sõjavarju Ukraina naistel, lastel ja eakatel nii Eestis kui teistesse lääneriikidesse edasi siirdumisel.
Me peame olema valmis, et Ukraina põgenike vastuvõtmisest ja Eestist edasi saatmisest kujunevad nii selle aasta talgud “Teeme ära!” kui laulupidu. Need mõlemad toetuvad isetegevusele ja entusiasmile, mida läheb meil vaja palju ja kaua.
Igal kooril on dirigent – Pagulasabi MTÜ, ettevõte, kultuuriselts, sõpruskond ja suguvõsa. Pagulasabi on annetuste abil koordineerinud busside saatmist piiripunktidesse Poola ning püüdnud leida põgenike seast neid, kellel on Eestis ootamas lähedasi. Samuti on oma töötajate ja nende perede eest hoolitsenud paljud ettevõtjad. Inimesed reageerisid palju kiiremini kui riik ja see on sügavalt tänuväärne, sest iga tund väsinuna koos väikeste lastega piiril ootamist tundub nagu igavik.
Praegu on Eestisse jõudnud üle 20 000 põgeniku ja veerandi neist on toonud Pagulasabi MTÜ. Saabujaid võtavad vastu vabatahtlikud, kes jaotavad neile annetatud riideid, esmatarbevahendeid ja toitu, pakuvad sooja tuba ning abi riiki registreerumisel.
Käisin ise Tallinna Niine tänava põgenike vastuvõtukeskuses vabatahtlikuks ning võin kinnitada, et annetused ja abi jõuavad saabujateni koos sooja sõna ja naeratusega. Ma ise olen registreerunud Pagulasabi vabatahtlikuks mentoriks, et aidata saabujatel kohaneda, saada mõnele perele usaldusväärseks Eesti sõbraks.
Riigi poolt juhib põgenike Eestisse vastuvõtmist Politsei- ja Piirivalveamet, kes on seadnud Iklas ja Valgas sisse ajutise piiri, kus praegu saabujaid andmebaasidesse registreeritakse. Lähiajal hakatakse piiril Eestisse jääjatele isikukoode andma ja neid sealt otse vabadesse esmastesse peatumiskohtadesse suunama. Tuleb meeles pidada, et kui sõda on kehtiva õiguskorra segi paisanud, liiguvad samuti vabalt ringi igasuguste halbade kavatsustega tegelased.
Eesti lähiriigina peab aitama leida sõjavarju Ukraina naistel, lastel ja eakatel nii Eestis kui teistesse lääneriikidesse edasi siirdumisel.
Ajutiselt piirilt ei saadeta kedagi tagasi, küll aga saadakse ülevaade, kes Eestisse saabuvad. Näiteks Ukrainast saabuv India üliõpilane on kindlasti põgenik, aga ta ei saa Eestisse jääda, vaid saab läbi Eesti suunduda rahulikku koduriiki.
Esialgu Eestisse saabunutest plaanib siia jääda üle 15 000, enamik neist peatub lähedaste juures, aga üle 3000 on riigi abil leidnud ajutise peatuskoha majutusasutustes. Hotellide vabad kohad hakkavad ammenduma. Põgenike voo jätkudes tuleb sisse seada voodikohti ja madratseid võimlates ning teistes ühiskondlikes hoonetes. Isegi kui kogu Eesti võimalused on ammendunud, ei saa me saata kedagi tagasi, me saame saata edasi, teistesse rahulikesse riikidesse.
Hotellikohtade vabanemiseks on oluline, et inimesed leiaksid endale kiiresti töö- ja elukoha. Eesti valitsus on otsustanud, et enne 20. veebruari Eestis töötanud inimesed saavad jätkata senistel tingimustel, ainus kriteerium on, et palk ei tohi olla väiksem kui 80 protsenti vastava valdkonna keskmisest.
Ajutise põgeniku staatuse saanud inimesed saavad töötada Eestis riigi kodanikega samadel alustel, kehtib miinimumpalga nõue, mis 2022. aastal on 654 eurot kuus. Sarnaselt kodanikega kehtivad neile kõik sotsiaalsed garantiid, õigus sotsiaaltoetustele, meditsiiniabile ja haridusele. Kolmandik Eestisse jääjatest on alaealised, palju töökohti tekib seoses nende hoolekande ja haridusega.
Töötukassa on kiiresti reageerinud, seades sisse tööportaali spetsiaalselt ukrainlastele, kus on juba sadu tööpakkumisi. Kaubandus- ja tööstuskoja sõnade kohaselt ummistavad ettevõtjad veebiseminare, kus antakse juhendeid ukrainlaste tööle võtmi-seks.
Peaminister Kaja Kallas ütleb mõnikord, et ta on küüditatute järeltulija. Mina olen sõjapõgeniku järeltulija. Minu vanaisa põgenes Rootsi, tuli sealt 1946. aastal tagasi ja 1947. aastal sündis minu ema. 1949. aasta küüditamise eest päästis neid märtsikuine jääsogane meri.
Kihnust põgenes nõukogude okupatsiooni eel 378 inimest, neist tagasi tuli 17. Minu vanaema õemees Mihkel Sutt vedas purjelaevaga Mann palju põgenikke Eestist Rootsi ja ostis saadud raha eest väikese maja. Tema lapsed, neid oli 11, on meenutanud, et selle maja igas toas elas eri pere.
Eestil on privileeg olla tagala, mitte rinderiik. Paneme kõik välja, riigina ja igaüks enda eest, et põgenikud oleksid hoitud ja Ukraina sõjamehed ei peaks muretsema lähedaste pärast, kuni me saame tähistada Ukraina võitu õige Eesti laulupeoga.