Hinnatõus ja ostujõud on iga inimese jaoks individuaalsed ehk neil, kes sel aastal uut autot ei osta, kasvab muude kaupade ostujõud, kirjutab Annely Akkermann.
Eesti majandusindikaatorid näitavad juba kolmandat kvartalit kindlaid paranemise märke: tööstusettevõtete toodang ja selle eksport kasvab jõudsalt, tööga hõivatute arv püsib kõrge, Tallinna lennujaama reisijate arv lõi rekordi ning välisturistide arv jõudis 2019. aasta tasemele.
Eriti jõudsalt on edenenud teenusmajandus. Siinkohal sobiks välja tuua, et teenusmajanduse eelmise aasta 10,5 protsendilise kasvuga oleme Euroopa Liidus teisel kohal Taani järel.
Eesti tarbijate kindlustunde kasvu näitab ka 5,2-protsendine jaekaubanduse kasv, millega olema Euroopa Liidus kolmandad Luksemburgi ja Küprose järel. Rahandusministeeriumi veebruarikuu ülevaade näitab maksude head laekumist ja palkade kasvu pea kõigis sektorites.
Sõitsin ülemöödunud reedel pensionärist emaga autoga Kihnu. Parajasti räägiti uudistes, et keskmine vanaduspension tõusis 5,7 protsenti ja kõrgemate riigiteenistujate palk 5,65 protsenti. Emakene ei olnud tähele pannud, et indekseerimise aluseks olevad nii-öelda tavaliste tööinimeste palgad tõusid eelmisel aastal veidi rohkem: mediaanpalk 7,7 protsenti ja keskmine palk 8,1 protsenti. Tõsi, mitte kõigi töötajate palk ei kasvanud sama palju, aga mõnel kasvas tunduvalt rohkem. Palgatõusu on vedanud tervishoiutöötajad, aga õpetajate palk on jäänud piinlikult maha.
Inimeste elujärje paranemist toetab inflatsiooni taltumine. Märtsikuu tarbijahinnaindeks võrreldes veebruariga isegi langes pool protsenti, aastainflatsiooni määr on praegu siiski 4,4 protsenti ja prognoosid asetuvad vahemikku 6–7 protsenti. Samal ajal sisaldab tarbijahinnaindeksi prognoos arvestatavas osas mootorsõiduki registreerimistasu.
Hinnatõus ja ostujõud on iga inimese jaoks individuaalsed ehk neil, kes sel aastal uut autot ei osta, kasvab muude kaupade ostujõud. Vahepeal tõusnud elektrihind on langenud jaanuari tasemele, mis peaks pidurdama kõigi kaupade ja teenuste hinnatõusu. Noorematele peredele, kellel on enamasti kodulaen, toob leevendust euribori langus. 1,5-protsendine euribori langus jätab 100 000-eurose eluasemelaenu maksjale kätte 1500 eurot aastas.
Viimast konjunktuuriinstituudi kvartaliülevaadet lugedes tuleb jällegi müts maha võtta Eesti ettevõtete ja töötajate ees. Viie aasta kestel on kohanetud kolme kriisiga: koroonakriisi äkkpidurdusega, energiahindade hüpetega ja Venemaa sõjategevuse tõttu katkenud tarneahelatega.
Uues olukorras on leitud uus tasakaal ja kindlus. Majandus toodab juba rohkem nii kaupu kui ka teenuseid ning suudab neid eksportida, mis on kindel märk ettevõtluse konkurentsivõimest.
Tõsi, ettevõtjate kindlustunne on veel kehv, kuid näitab samuti paranemise märke. Mõistetav on seegi, et suurim majandusarengu takistus ekspertide arvates on poliitiline ebastabiilsus. Kui ikka üks läänemaailma poliitilistest juhtidest, USA president Donald Trump kuulutab välja, lükkab edasi ja tunnistab kehtetuks tollimakse igal nädalal, siis tekitab see kogu maailmas tohutut ebastabiilsust ja mitte üksnes majanduslikku, vaid ka poliitilist. USA heitlik tollimaksupoliitika ähvardab esile kutsuda järgmise majanduskriisi.
Eesti on väike riik ka majanduslikus mõttes. Maailmas on palju asju, mida me muuta ei suuda, kui väga me ka tahaksime. Väike majandus ei suuda efektiivselt toota paljusid kaupu, mastaabisäästu ei teki ning toetav koduturg on ahtake. Väikese majanduse edukriteerium on avatus ja kohanemisvõime. Kohanenud oleme me hästi. Kui Ukraina suudaks nüüd veel sõja võita, lõpeksid inimkannatused ja purustused, saaks majandus mõnusa tuule tiibade alla.