Riigieelarve kontrollikomisjonile tutvustati valitsuse plaane juurutada kodutarbijatele elektri universaalteenust.
Energia all tuleb laiemalt silmas pidada nii toitu, soojust, valgust kui sõidukikütust. Energiat kulub kõikide toodete ja teenuste puhul, mistõttu selle kallinemine toob kaasa üldise hinnatõusu ehk inflatsiooni. Energiat saab muundada ühest liigist teise, seetõttu tõstab näiteks gaasi kerkinud hind kõigi ülejäänud energiakandjate, muu hulgas halupuidu maksumust. Energia kättesaadavusel on kaks mõõdet: füüsiline (et tuba oleks soe ja valge) ja rahaline (et jõuaks energiat osta).
Energia varustuskindlus füüsilises ja rahalises mõttes on elanike üks põhiootusi riigile ja demokraatia eeltingimus. Kõik see on üldteada. Kaasa arvatud Putinile, kes esiteks tekitas sõjaks valmistudes Euroopa tugeva sõltuvuse odavast Vene gaasist ja elektrist ning lõpuks hinnaga manipuleerides tõmbas eurooplaste taskust sõjakassa raha täis. Eesti ja muud Euroopa riigid peavad lühiajalises plaanis toime tulema kõrgete hindadega ja pikas prespektiivis investeerima enda ise varustamise võimekusse. Nii ei sõltu me enam toormest ega energiast, mis tuleb riikidest, mille arusaam naabrite iseseisvuse suhtes erineb demokraatlike lääneriikide omast.
Energia ja toorme hinna tõus ning inflatsioon on sõja majanduslik kaja. Eestis ei ole mõtet süüdistada üksteist ega Nord Pooli elektribörsi hinnatõusus. Me ei ole sõda valla päästnud, aga me peame selle mõjuga kohanema. Valitsusel, riigikogul ja ühiskonnal on vaja uues olukorras toime tulla ja selleks tuleb leida nii kiireid lühiajalisi kui pikaajalisi strateegilisi lahendusi.
Esimene ja kõige kiirem samm on elektri kui universaalteenuse juurutamine kodutarbijatele kõige paremal juhul juba 1. oktoobrist. Praktikas tähendab see, et Eesti Energia tütarettevõte Enefit Power peab hakkama kodutarbijatele müüma elektrit konkurentsiameti kehtestatud hinnaga. Ameti eelmine peadirektor Märt Ots ütles kevadel riigieelarve kontrollikomisjonis, et põlevkivienergia võiks nende arvutuste kohaselt maksta viis senti kilovatt, sellele lisanduksid maksud ja tasud, sealhulgas süsinikuheite tasu, mis praegu on üheksa senti kilovati eest. Elektri hinnavahemikuks kodutarbijale võiks kujuneda 15–17 senti kilovati kohta. Universaalteenuse hinda võib konkurentsiamet uuesti kehtestada, kui tootmiskulud muutuvad. See ei ole neljaks aastaks fikseeritud.
Energial kättesaadavusel on kaks mõõdet: füüsiline (et tuba oleks soe ja valge) ja rahaline (et jõuaks energiat osta).
Universaalteenuse regulatsioon kehtib neli aastat, selleks ajaks loodetakse sõja lõppu ja energiatoodangu kasvu. Oodata on mitme, Pärnumaal näiteks Saarde, Sopi ja Tootsi tuulepargi valmimist. Universaalteenus hakkab kehtima ainult kodutarbijatele ja korteriühistutele. Senise lepingu lõpetamise eest ei tohi esitada trahvinõuet, kui tarbija soovib üle minna universaalteenusele. Samuti võib universaalteenuse saajate seast väljuda trahvideta.
Universaalteenusega liitumine on vabatahtlik. Need, kes on sõlminud lepingu fikseeritud hinna kohta, mis tuleb neile soodsam kui universaalteenus, ei pea oma soodsast teenusest loobuma. Universaalteenusega saab liituda igal ajal, ka siis kui soodne, fikseeritud hinnaga leping lõpeb. Loomulikult võib jääda ka börsihinna juurde.
Üldteenuse hinna aluseks võetakse edaspidi universaalteenuse hind. Praegu ostavad üldteenusena elektrit need tarbijad, kes ei ole sõlminud lepingut ühegi elektrimüüjaga.
Universaalteenust peavad hakkama kättesaadavaks tegema need võrguteenuse osutajad, kellele kuulub üle poole turust, kuid ülejäänud võivad seda teha vabatahtlikult. Mõni on huvi juba üles näidanudki.
Universaalteenuse hinna ja Nord Pooli börsihinna vahe võrra on väiksem Eesti Energia kasum, mis tähendab, et riigieelarvele kulusid ei teki ja hinnasoodustus kodutarbijatele tehakse Eesti Energia kasumi arvel.
Elektrienergia mikrotootjad ostavad ja müüvad praegu elektrit börsihinnaga. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energiaturgude valdkonnajuht Rein Vaks ütles, et tulevikus saavad mikrotootjad osta elektrit universaal- ja müüa börsihinnaga.
Sellised on koalitsiooni viimased plaanid, et ohjata kodutarbijate elektri hinda. Kuidas täpselt kujuneb, on selge siis, kui riigikogu istungi juhataja haamer on löönud.
Euroopa Liidus reguleerib kodutarbijate puhul elektri hinda pea pool liikmesriikidest ja igaüks on selleks välja töötanud eri meetmed. Eesti meetmed ei ole kindlasti ainuvõimalikud. Praegune meetod on seotud põlevkivienergia tootmise ja selle hinna kujunemisega.
Pikemas perspektiivis võiks riik toetusostudega motiveerida investeeringuid salvestusseadmetesse, et energia hind ei kõiguks nii palju.
Ise olen sõlminud elektri ostuks roheenergia börsilepingu. Minu elektritarbimine on üsna väike ja majandusinimesena tean, et elektri hinna toob alla pakkumise suurendamine turul, Eesti elektrivarustuse mõistes Nord Pooli börsil. Põhjamaade liberaalne elektrikaubandus Nord Poolil pakkus pea kümme aastat energiat hinnaga neli senti kilovati eest ega maksa unustada, kui hästi on elektribörs meid kaua aastaid teeninud. Kui pakkumine kasvab, tulevad hinnad uuesti alla. Ma olen ikka vabaduse, turumajanduse ja taastuvenergia tuleviku usku. Riigil on võimalusi turgu korrastada palju rohkem kui piirhindade kehtestamine, aga keerulised ajad nõuavad kiireid lahendusi.
Meie piirkonnas on kõige suurem potentsiaal kasvatada tuule- ja päikeseenergia tootmist. Mul on sõlmitud Elektrileviga mikrotootja leping, et paigaldada päikesepaneelid aidakatusele. Samuti plaanin maakütte panekut.
Kõige parem energia on kokkuhoitud energia ja paremuselt järgmine isetoodetud energia. Järgmisel kolmel kuni viiel aastal, peaks riik toetama hoonete soojustamist ja investeerima elektrivõrku, et kõik soovijad saaksid liituda mikrotootjate pakettidega mõistliku tasu eest.