Tööstus on taas muutumas – ja sel korral mitte ainult tehnoloogiliselt, vaid ka sisuliselt. Viies tööstusrevolutsioon, mis on käimas juba aastast 2022, toob kaasa murrangu, kus masinad ei asenda inimest, vaid töötavad temaga koos. Selle keskmes on uus mõiste: reaalajamajandus, kirjutab Anne Keldremaa.
Kui neljandat tööstusrevolutsiooni iseloomustasid digitaliseerimine, suurandmete ja masinõppe areng ning nutikate süsteemide kasutuselevõtt tööstuses, siis viienda tööstusrevolutsiooni keskmesse tõuseb inimese ja tehnoloogia sümbioos. See uus ajajärk, mille alguseks loetakse 2022. aastat, ühendab masinate täpsuse ja kiiruse inimeste loomingulise potentsiaaliga.
Viienda tööstusrevolutsiooni ehk Industry 5.0 märksõnad on personaliseerumine, koostöö ning reaalajas toimuv majandus – reaalajamajandus. Selle taga on tehisintellekti, masinõppe ja suurandmete toel toimiv uus tootmis- ja teenusmudel, mis muudab majanduse paindlikumaks ja inimestekesksemaks. Mida see tähendab? Reaalajamajandus tähendab, et info, töö, tasu ja maksud liiguvad ühe platvormi kaudu – kiiresti, läbipaistvalt ja bürokraatiavabalt.
Murranguline hetk: kas tehnoloogia kaotab või loob töökohti?
Muutused, mida tehnoloogia endaga kaasa toob, on kahetised. Ühelt poolt tõotab reaalajamajandus uut tööjaotust ja tõhusust. Teisalt peame silmitsi seisma töökohtade kadumisega. Näiteks USA tehnoloogiasektoris on San Franciscos kaotatud 1,5 aasta jooksul enam kui 13 000 töökohta. 29.10.24 Äripäev USAs: silma torkab klassikonflikt. Tsiteering: “ Meil ei ole ju enam päris töökohti , miks peaks midagi tegema, kui seda saab Hiinast kümme korda odavamalt”.
Ehk, kui ei toimu riiklikku tootmist, ei ole inimestel tööd, ei toimu tarbimist, siis ei ole ka maksutulu.
Kui riiklik tootmine hääbub, kaovad töökohad ja koos nendega ka maksutulu. See tähendab, et tootmisvõimekuse ja innovatsiooni säilitamine on oluline mitte ainult majanduskasvu, vaid ka riigi toimimise seisukohalt.
Euroopa konkurentsivõime surve all – Eesti võimalus särada
Mario Draghi raporti The Future of European Competitiveness järgi on innovatsioon ELi tulevikukindluse alus, eriti rohepöörde ja digipöörde valguses. Euroopa kaotab aga tempos – USAst jäädakse viimasel kümnendil maha ligikaudu 7%, Hiina edestab mõlemat tempolt.
Hiina edu taga on kolm faktorit: suurte ressursside suunamine teadus- ja arendustegevusse, kõrgelt kvalifitseeritud tööjõud ning globaalne koostöö. See on mudel, millest võiks õppida ka Euroopa.
Just siin avaneb Eestil unikaalne võimalus: kasutada oma digiriigi mainet ja kogemust, et astuda juhtrolli reaalajamajanduse arengus Euroopas. Seda võiks nimetada Tiigrihüppe 2.0-ks – seekord majanduse ja tööstuse tasandil.
Digitaalsed platvormid kui Eesti uus majanduse selgroog
Näen visionäärina, et Eesti võiks luua uue põlvkonna platvorme, mis toetavad nii siseturu vajadusi kui ka ekspordivõimekust. Esimesed sammud selles suunas on tehtud. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kavandab juba reaalajamajandust toetavaid meetmeid.
Minu enda loodud rakenduslik majandusmudel KVALITISM toob välja kaks praktilist lahenduse konseptsiooni, mis võiksid kujuneda Eesti digitaalmajanduse lipulaevadeks:
1. Futurum – inseneride ja tehnilise tööjõu puuduse leevendamiseks mõeldud platvorm, mis võimaldab töövahendust, lepingute haldust ja maksude deklareerimist reaalajas.
Keskendub tehnoloogia- ja inseneeriavaldkonna tööjõupuuduse leevendamisele läbi kaugvõrgustike ja automatiseeritud töövahenduste.
2. Culturica – reaalajamajandus loometööstuses
Toetab loovisikute isemajandamist, võimaldades neil hallata oma loomingulist tööprotsessi, lepinguid ja maksustamist digitaalselt. Culturica loob loomeinimestele ökosüsteemi, mis võimaldab täielikku iseseisvust.
Platvormil rakenduvad järgmised tehnoloogilised uuendused:
- Automaatne profiililoome: töötaja või teenuse tellija andmed sisestatakse vaid isikukoodi või ettevõtte registrikoodi alusel ning süsteem loob automaatselt profiili koos vajalike andmetega.
- Töö maksumuse ja lepingutüübi valik: kasutaja näeb koheselt pakutava töö kogukulu ning saab valida sobiva lepinguvormi – olgu selleks arve, tööleping, käsundus- või muu lepinguline suhe.
- Lepingute digiallkirjastamine süsteemisiseselt: kõik vajalikud lepingud sõlmitakse otse platvormis, tuginedes töötaja valitud töövormile.
- Maksude automaatne tasumine: pärast töö tegemist ja tasu maksmist liiguvad riiklikud maksud automaatselt otse riigile. Seetõttu ei pea kumbki osapool esitama eraldi tulu- ega sotsiaalmaksu deklaratsioone.
Selline lähenemine vähendab märgatavalt bürokraatiat, kiirendab tööprotsesse ning tagab maksude laekumise täpselt ja läbipaistvalt. Võidavad nii töötaja, tööandja kui ka riik.
Täna on õige hetk siduda digipoliitika otseselt majandus- ja sotsiaalpoliitikaga. Kui soovime tugevdada maksubaasi, suurendada töökohtade arvu ning vähendada bürokraatiat, peame liikuma kiiremini ja julgemalt.
Kutsun ettevõtjaid ja otsustajaid koostööle
Reaalajamajandus ei ole ainult riigi projekt – see on koostööplatvorm era- ja avaliku sektori vahel. Ettevõtjad, kes panustavad innovatsiooni ja platvormide arendamisse, võidavad eelispositsiooni nii tööjõuturul kui ka rahvusvahelises konkurentsis. Kutse on avatud: loome koos süsteemi, kus Eesti ei ole enam eesrindlik digiriik ainult nime poolest, vaid ka tegudes.
Tuleviku eesmärk: siduda digipoliitika majandus- ja sotsiaalpoliitikaga
Reaalajamajandus ei ole ainult tehnoloogiline hüpe – see on uus sotsiaalne ja majanduslik leping. Platvormide kaudu suureneb indiviidi omavastutus, samal ajal kui riik saab tõhusamalt ja õiglasemalt teenuseid pakkuda.
Uue tööstusrevolutsiooni laine ei tohiks tähendada pelgalt töökohtade kadu, vaid võimalust majanduse restruktureerimiseks nii, et maksubaas stabiliseerub, tarbimine kasvab ning ühiskond muutub kaasavamaks.
Eesti kui tuleviku majandusvisiooni vedur
Eesti on juba tõestanud, et oskab mõelda suurelt ja tegutseda targalt. Just nüüd on aeg haarata initsiatiiv ja astuda järgmine samm – tuua ellu Eestist algav Euroopa reaalajamajandus, mis põhineb digitaalsel platvormimajandusel, inimesekesksel disainil ja automaatsel riiklikul kaasamisel.