Hiljuti algas riigikogu sügisistungjärk. Esimestel päevadel tekitas parlamendihoones liikumine mõnevõrra esimese koolipäeva tunde, oli tunda elevust ja värske värvi lõhna ning näha palju askeldavaid ja kiirustavaid inimesi.
Kõik märgid aga näitavad, et parlamendi sügisistungjärk tuleb töine ja eesseisvad otsused pole teps mitte lihtsad. Tegeleda tuleb majanduse konkurentsivõime kasvatamise, julgeolekuolukorra tugevdamise ja riigi rahalise seisu parandamisega. Olukorda raskendavad sotsiaalvaldkonnas vajalikud kärped ning samal ajal peame täiendavalt panustama kaitsevõime arendusse. On vaja teha keerulisi ja raskeid otsuseid, mille puhul seisavad ees tõsised arutelud.
Mulle tundub, et mõnegi küsimuse puhul peame valima mitme halva või ebapopulaarse vastuse vahel, sest häid lahendusi paraku lihtsalt ei ole. Üks on aga kindel: teeme seda kõike kindlustunde nimel, et Eesti oleks hoitud, julgeolek tagatud ning meie inimestel oleks siin hea elada ja lapsi kasvatada. Loodan väga, et arutelud riigikogus on edaspidi varasemast sisukamad ja rohkem üksteist mõistvad. Eks aeg näitab, kas see ka nii läheb.
Neljapäeval andis valitsus riigikogule üle 2025. aasta riigieelarve eelnõu ja riigi eelarvestrateegia aastateks 2025–2028. Olen veendunud, et sellega tegelemine saab olema sel sügisel esmatähtis. Järgmise aasta riigieelarve puudutab ju vähemal või rohkemal määral kõiki Eesti inimesi ja ettevõtmisi.
Riigieelarvega kaasneva julgeolekumaksu arutelu tuleb arvatavasti üks kirglikumaid. Plaanitav maks on mõeldud tähtajalisena kehtima kuni 2028. aasta lõpuni ning hakkab koosnema kolmest osast: kaks protsenti täiendavalt käibemaksu 2025. aasta 1. juulist, 2026. aasta algusest lisanduvad kaks protsenti füüsilise isiku tulumaksule ja kaheprotsendiline tulumaks ettevõtetele. Julgeolekumaksuga kaetakse suurenenud kaitsekulutused, et Eesti oleks kindlalt hoitud.
Valitsusel on plaan luua järgmiseks neljaks aastaks 160 miljoni eurone toetusmeede suuremahuliste investeeringute soodustamiseks. On väga oluline, et vähemalt üks selline mahukas investeeringuprojekt Kagu-Eestis suudetaks ellu viia selle kavandatava meetme abil, mille nimel kindlasti ka pingutame.
Kahtlemata on töömahukad ka sotsiaalvaldkonnas tehtavad muudatused. Eelnõude detailid selguvad ja eks arutelude käigus saab lõplikult selgeks seegi, millised tulevad kehtima hakkavad seadused, kuid ühes oleme koalitsioonis kokku leppinud: pensione me kärpima ei lähe. Ka mitte indekseid ega erakorralisi pensionitõuse, mille toel on pensionid viimastel aastatel kiiresti kasvanud.
Indekseerimine jätkub järgnevatel aastatel, et pensionäridele säiliks kindlus sissetulekute osas. Me ei soovi hoida kokku nende inimeste arvelt, kes on sotsiaalselt kõige haavatavamad.
Üks olulisi teemasid riigi kaitsevõimes ja majanduses on Eesti kaitsetööstuse rolli tõstmine. Näiteks tuleb muuta relvaseadust, et meie ettevõtted saaks siin arendada tegevusi, mida praegused seadused ei võimalda, mistõttu need tegevused tehakse teistes riikides. Eesti kaitsetööstusettevõtted saavad seadusemuudatuste vastuvõtmise järel ise rohkem tootma hakata – ka Ukraina vajaduste jaoks. Selleks on kavandatud järgmiseks neljaks aastaks 400 miljonit, mis teeb sellest Eesti ajaloo suurima tööstuse kasvatamise plaani.
Kooskõlastusringidel on liikumas kliimakindla majanduse seaduse eelnõu, mis võib juba selle istungjärgu lõpuks jõuda riigikokku arutusele.
Pikalt on plaanitud ja toimunud arutelusid ühistranspordireformi teemal. Ühistranspordikorraldus on killustunud paljude osapoolte vahel ja selle kättesaadavus on kohati piiratud või see ei vasta elanike tegelikele vajadustele.
Loodan, et selle reformiga jõutakse mõistlike lahendustega taskukohase toimiva ühistranspordisüsteemini. Väljakutseid on sellega mõistagi palju, alates rahvastiku erinevast tihedusest, taristuvõrgust, soovidest ja võimalustest kuni erisuguste nägemusteni. Leian, et asja parandaks see, kui rakendada bussides ja rongides ühtset piletisüsteemi.
Väga oluline on tegeleda Eesti regionaalpoliitikaga nõnda, et kogu Eesti elaks hästi. Praegune koalitsioon on teinud otsuse suunata vähemalt 40 protsenti ettevõtluse regionaaltoetustest väljapoole Tallinna ja Tartut. Seni on see olnud kümne protsendi kandis. Loodan, et see annab piirkondade arengule rohkem hoogu, kuna seni on kahjuks regioonide areng läinud üle kivide ja kändude.
Tegevuskavas «Eesti 2035» kokku lepitud eesmärgist, et väljaspool Harju- ja Tartumaad elavate inimeste osakaal suureneks, oleme paraku liikunud ainult kaugemale. Tuleb ka tõdeda, et Harjumaal oli 2022. aasta sisemajanduse koguprodukt inimese kohta 109 protsenti Euroopa Liidu keskmisest, Võru- ja Valgamaal oli see protsent aga vaid ligi 45.
Plaanis on Lõuna-Eesti ja Kesk-Eesti regionaalsete arengulepete pilootprojekt. Arengulepete põhieesmärk on anda uus tõuge väljaspool Tallinna ja Harjumaad asuvate piirkondade majandusele ning katsetada regionaaltasandi koostöömudelit, kus arvestatakse korraga mitme maakonna huvide ja eripäradega.
Kuigi see väljapoole väga silma ei paista, tehakse suur osa parlamendi tööst tegelikult enamasti ära riigikogu komisjonides enne eelnõude suurde saali jõudmist. Iga eelnõu peab läbima asjakohase komisjoni, kus selle sisu arutatakse süvitsi läbi ja kaalutakse saabunud muudatusettepanekuid koos ministeeriumite esindajatega. Vajadusel kaasatakse esindusorganisatsioonid. Komisjonis on tavaliselt kõikide erakondade esindajad.
Ja kui lõunaeestlane küsib, kuivõrd võib loota, et siit kandist valitud saadikud ka ikka lõunaeestlaste huvide eest seisavad, siis vastan: olen veendunud, et kõik Lõuna-Eestist valitud saadikud seisavad südames nende huvide eest. Muidugi on vahel eriarvamusi ja nähakse sarnaste murede puhul erinevaid lahendusi, aga usun, et siiralt soovitakse leida parimat lahendust. Mõni otsus on kindlasti ebapopulaarne, aga vahel tulebki otsus teha vaid halbade valikute vahel, sest hetkel lihtsalt paremat ei ole.
Loodan väga, et sõda Ukrainas lõppeb ja uusi kriise, mis meid lähiaastatel on kimbutanud, meid enam ei taba. Sõda on sundinud meie riiki suurendama hüppeliselt kulutusi kaitsele ja julgeoleku kindlustamisele, kuid kõike seda põhjusel, et oma riik ja vabadus on hindamatud.