Meile riigikogusse kirjutas üks eakas proua siira küsimusega, et mis juhtus, kui tema pension aasta alguses enneolematus tempos tõusis ja kas see tähendab, et aprillis harjumuspärast pensionitõusu ei tulegi. Võib-olla on see küsimus ka teistel eakatel, seega selgitan, kuidas see on juhtunud ja mis saab edasi.
Esiteks jõustus jaanuarist veel eelmise valitsuse kokku lepitud erakorraline pensionitõus 20 eurot. Meie praeguses olukorras, kus Eesti riik on energia- ja hinnasõjas, oli see veel 2021. aastal tehtud otsus kahtlemata ettenägelik samm, et eakate sissetulekud veidigi hinnatõusudega sammu peaksid.
Peale selle oli väga oluline muudatus, et jaanuarist jõustus keskmise pensioni tulumaksuvabastus. Seni oli pensionäridel kasutada tulumaksuvabastust sama palju kui teistel inimestel ehk 500 eurot kuus, sealt edasi kehtis igale eurole 20-protsendine tulumaks.
Kaja Kallase esimene valitsus tuli tagasi Reformierakonna olulise põhimõtte juurde, et keskmise pensioni maksustamine tulumaksuga ei ole õige. Kui 2019. aasta algul oli keskmine pension 448 eurot kuus, siis aprillis kasvab see 700 euroni. Tegu on 15 aasta suurima pensionitõusuga, aga see tähendaks ka, et tervelt 200 eurot pensionist läheks maksu alla. Kuid kuna pensioni maksuvabastus tõusis juba aasta alguses 704 euroni, seda ei juhtu.
Mullu tuli 700-eurose pensioni puhul maksta tulumaksu 200 euro pealt ja nii sai pensionär kätte 40 eurot vähem. Sel aastal aga tuleb kuni 704-eurose pensionini puhul kõik see summa eaka arvele ning tulumaksu sellelt maksma ei pea. Nii et 700-eurose pensioni saaja puhul oli võit 1. jaanuaril 40 eurot tulumaksuvabastuse pealt ja 20 eurot erakorraliselt.
Kõige suuremad võitjad sellest reformist olid aga töötavad pensionärid. See võitlus on meile olnud eriti oluline. Kui Jüri Ratase valitsus 2017. aastal kehtestas tulumaksusüsteemi, mida kutsutakse maksuküüruks, said sellega enim pihta just nemad. Paljudel neil ei jäänud maksuvaba tulu enam üldse kasutada, kuigi ühiskonnas räägitakse igal sammul, et vananeva rahvastiku puhul on just töötavad pensionärid meile eriti olulised. Nüüd õnnestus see ebaõiglus lõpetada.
Näiteks pensionieas töötav perearst või õpetaja, kelle sissetulek koos pensioniga oli eelmisel aastal üle 2100 euro, saab tänavu arvestada 140 lisaeuroga kuus. Just töötavate pensionäride pärast püsivad paljud meie maapiirkonnad endiselt elujõus.
Ja veel üks hea uudis: ka 1. aprillil toimub pensionitõus ja seda koguni 13,9 protsenti. Näiteks 44-aastase staažiga inimese vanaduspension on 1. aprillist pea 84,67 eurot kõrgem. Oma uut pensioni suurust saab inimene 1. aprillist vaadata riigiportaalist eesti.ee. Lisainfot saab ka sotsiaalkindlustusameti infotelefonilt.
Putini sõjaga kaasnenud hinnatõus on andnud tugeva löögi meile kõigile, sealhulgas eakamate ja eriti üksi elavate vanemaealiste inimeste rahakoti pihta. Nende toimetuleku parandamiseks peab keskmine pension tõusma veelgi. Usun, et kui jätkame koalitsioonis, saame pensioneid järgmise nelja aasta jooksul jätkuvalt tõsta.
Samuti hakkab juulist kehtima pikaajalise hoolduse reform. See tähendab, et need, kel seda vältimatult vaja, võiksid saada hooldekodukoha oma pensioni eest.