Riigikogul seisab taas ees tihe tööperiood. Nagu igal aastal, on sügisistungjärgu keskmes järgmise aasta riigieelarve. Seekord on seal väga tähtsal kohal riigikaitse ja julgeolek – kaitsekulud tõusevad üle viie protsendi SKPst, mis tähendab ligi 1,5 miljardit eurot lisaraha, kirjutab riigikogu liige Andrus Seeme.
Kui enne Ukraina sõda piisas veel umbes 800 miljonist eurost aastas, siis edaspidi kulub riigikaitsele pea kolm korda rohkem – hinnanguliselt 2,3 miljardit eurot. See on suur panus Eesti turvalisuse tagamisse, kuid samas märkimisväärne koormus riigirahandusele.
Kuigi eelarve jääb ka edaspidi defitsiiti, näitavad prognoosid riigi rahanduse tasakaalu paranemist. See annab võimaluse arutada, milliseid maksutõuse leevendada või ära jätta.
Üks positiivne samm on inimeste toimetuleku parandamiseks juba tehtud – maksuküüru kaotamine. 1. jaanuarist 2026 hakkab kehtima ühtne 700-eurone tulumaksuvabastus. Keskmise palga saajale tähendab see kopsakat palgalisa, ligi 1500 eurot aastas rohkem raha kätte. Õpetajale või päästjale võib see tähendada üle saja euro lisatulu iga kuu.
Majanduse taastumine annab põhjust otsida täiendavaid võimalusi inimeste toimetulekut parandada. Üks arutelu all olev teema on uude aastasse planeeritud tulumaksutõusu ärajätmine, hoides maksu 22 protsendi tasemel.
Inimeste toimetulekut parandavad ka peagi riigikokku jõudvad automaksu leevendused. Näiteks saavad lastega pered sajaeurose soodustuse iga alaealise lapse kohta ning õiglasemaks muutub puuetega inimeste olukord, sest väikebussi maksustamine ei sõltu edaspidi enam esmasest registrikategooriast.
Õpetajate, päästjate, politseinike ja kultuuritöötajate palgad on püsinud aastaid muutumatuna. Läbirääkimised käivad ning kuigi riigi kulusid tuleb korrigeerida, peab just meie eesliini- ja kultuuritöötajate väärtustamine olema esmatähtis.
Samas vähendab iga maksuleevendus ja palgatõus eelarve tulubaasi. Otsuseid tuleb langetada kaalutletult, et rahanduse korrastamine ei osutuks lühiajaliseks. Vaja on leida tasakaal – inimesed peavad töö eest väärilist tasu saama, samal ajal tuleb hoida riigi rahanduse jätkusuutlikku kurssi.
Maaelukomisjoni töö keskmes on praegu eelkõige seakasvatuse tulevik. Suurim mure on sigade Aafrika katk (SAK). Kuigi riik kompenseerib nakatunud farmide otsesed kulud, ei laiene toetus tootmisele ega turult tagasikutsutud toodangule.
See on viinud seakasvatuse sügavasse kriisi: 2024. aastal oli Eesti isevarustatus sealihaga veel 72 protsenti, kuid 2026. aastaks võib see langeda 40 protsendi juurde. Eriti murettekitav on suguemiste arvu vähenemine 45 protsendi võrra. On suur väljakutse taastada järelkasv ja tootmisprotsessid, ent see eeldab pikemat vaadet ja metssigade populatsiooni tõhusat kontrolli.
Jahimeeste panust tuleb siin tunnustada – näiteks kütiti augustis 800 metssiga rohkem kui aasta varem. Samas venis öösihikute kasutamise loa rakendamine, mis oleks aidanud kriisi mõju leevendada.
Kevadel jõudis riigikokku petitsioon, mis taotleb kanade puurispidamise keelustamist. Põhjust sellega kiirustada pole, sest Euroopa Liit sellist kohustust ei sea ja ka naaberriikides seda pole. Eesti munatootjad juba liiguvad alternatiivsete pidamisviiside poole. Oleks mõistlik kokku leppida üleminekuplaan, selle asemel et kehtestada järske piiranguid, mis paneks Eesti munatootjad ebasoodsasse olukorda võrreldes teiste ELi riikidega.
Samal ajal seisab taime- ja aiandussektor kolmandat aastat järjest silmitsi keeruliste ilmastikuoludega. Tänavu mõjutasid põllumehi keskmisest madalamad temperatuurid ja liigsademed, eriti Lõuna-Eestis, kus põllud lausa uppusid. Maasikasaak jäi ligi kaks kolmandikku tavapärasest väiksemaks.
Valitsus kinnitas ka oma korraldusega, et aprillist juulini valitsesid põllumajandusele erakordselt ebasoodsad tingimused, mille tõttu saavad tootjad tugineda vääramatu jõu klauslile, ilma et peaksid iga juhtumit tõendama. Lisaks plaanib riik taotleda Euroopa Liidu kriisireservist täiendavat toetust Eesti põllumeestele.
Kõik need väljakutsed – riigikaitse tugevdamine, inimeste toimetuleku parandamine, maaelu ja põllumajanduse probleemide lahendamine – näitavad, kui mitmekesine ja vastutusrikas töö sügisel riigikogus ees seisab.