Majanduse seisukord on halb, Eestis on ebasoodne investeerimiskliima, vähene innovatsioon, rahvusvahelise konkurentsivõime langus, kahanev rahvastik, Euroopa Liidu keskmisest kõrgem hinnatase, maksutõusud ja kahanev majandus – sellised on märksõnad, mis jäid lugejana silma Konjuktuuriinstituudi Eesti majanduse hetkeseisu ja väljavaadete raporti pressikonverentsi kajastusest.
Võttes neid märksõnu mustvalgelt, ei jäägi Eesti inimesel muud üle, kui tarbimist ja investeerimist koomale tõmmata. Nii täidetakse aga tahtmatult isetäituvat ootust, et kõik on halvasti ja paremaks ei lähe. Või hullemgi, läheb veel halvemaks. Tarvis on aga vastupidist: kindlust tarbida ja investeerida.
Vaatame faktidele otsa: Eesti on hinnatasemelt Euroopas viieteistkümnes, kohe Itaalia järel ja Hispaania ees – meie hinnatase on kaks protsenti madalam kui Euroopa Liidu (EL) keskmine, Itaalias on hinnatase üks protsent, Hispaanias seitse protsenti EL keskmisest madalam. Seega oleme sisuliselt EL keskmisel tasemel ja viienda kohani, mida hoiab 35 protsenti EL-i keskmisest kõrgema hinnatasemega Luksemburg, on pikk tee minna.
Kas sissetulekute tasemelt on Eesti, Hispaania ja Itaalia võrreldavad? Jah on – SKP inimese kohta turuhindades on Rahvusvahelise Valuutafondi prognoosi järgi selle aasta lõpuks Itaalias 39,6 tuhat dollarit, Hispaanias 34 tuhat dollarit, meil pea 32 tuhat dollarit. Leedul on sama näitaja 28,4 tuhat dollarit ja Lätil 24,2 tuhat dollarit.
EKI väidab, et meie investeerimiskliima on ebasoodne. Statistika räägib teist keelt: 2023. aastal olid ettevõtete investeeringud materiaalsesse põhivarasse ajaloo kõrgeimad ja 29% suuremad kui 2019. aastal, mis oli Covidi-eelne majandustipp.
Välismaiste otseinvesteeringute väärtus oli 2023. aasta lõpus ajaloo kõrgeim ning otseinvesteeringuid ei ole kaasanud ainult tarkvarakesksed ettevõtted, vaid ka kapitali- ja tehnoloogiamahukas tootmine. Selle aasta juuni seisuga oli ettevõtete laenude ja liisingute jääk 5,4% suurem kui aasta tagasi. Need näitajad oleks hoopis teistsugused kui Eesti ei oleks investorile atraktiivne.
Öeldakse ka, et Eesti rahvusvaheline konkurentsivõime langeb. Leedut on tihti toodud eeskujuks kui meist palju edukamat eksportööri. Mida ütleb selle kohta aga statistika?
Perioodil 2019-2023 kasvas Leedu kaupade ja teenuste eksport eurodes mõõdetuna 49%, meil 44%. Jah, vahe on, kuid mitte selline, mis annaks alust väita, et meil on sügav konkurentsivõime probleem ja Leedu on meist pikalt ees. Läti kaupade ja teenuste ekspordi kasv oli 41%.
Üks on aga selge: konkurentsivõime kasvatamine eeldab kasvavaid erainvesteeringuid puhta energia tootmisvõimekustesse, innovatsiooni ja tehisintellekti laiapindsesse kasutuselevõttu ning tarka talendipoliitikat. Seepärast on majanduse konkurentsivõime suurendamine ka valitsuse üks keskne eesmärk.
Kõlas ka etteheide, et Eestis ei looda enam innovatsiooni. Euroopa Komisjoni hiljuti avaldatud Euroopa Innovatsiooni edetabelis sai Eestist esimese Kesk- ja Ida-Euroopa riigina tugev innovaator. Meist kahe koha kaugusel on Saksamaa ning kohe meie järel Prantsusmaa.
Eesti kaitsetööstuse kiire areng, tehnoloogiamahukad investeeringud puhta energia tootmiseks ja innovatsioon, mis toimub Eesti tööstusettevõtetes, idusektorist rääkimata, annavad kõik põhjust vaadata tulevikku enesekindlalt.
Kas Eesti rahvastik kahaneb? Statistikaameti koduleht näitab vastupidist: meie rahvaarv on kasvanud alates 2016. aastast ning oli viimati sama suur 2003. aastal. Jah, sõjapõgenikud on viimasel kahel aastal olnud rahvastiku kasvu vedajaks, aga neistki on saanud meie inimesed. Nii ei ole meie väljakutse mitte kahanev, vaid vananev rahvastik.
Just seepärast on oluline, et tööikka jõudes koguks igaüks pensionikapitali nii teises kui kolmandas sambas. Sellest saab peamine sissetulekuallikas pensionipõlves. Eesti pensionifondid on ka olulised pikaajalise kohaliku kapitali pakkujad. Miks on kohalik kapital tähtis? Sest ilma kohaliku kapitalita ei tule siia väliskapitali ega saaks rahastust ettevõtete kasvuambitsioonid.
EKI hindab, et maksutõusud mõjutavad hinnataset ja SKP kasvu. Jah, mõjutavad, aga seda vaid lühiajaliselt ja ajutiselt. Korda tehtud riigirahandus tähendab madalamat riigiriski ja seega madalamat kapitali hinda ettevõtetele. See on pärituul investeeringuteks ja uute töökohtade loomiseks, mis teisendub omakorda senisest kiiremaks majanduskasvuks. Langev Euribor annab investeeringutele ja tarbimisele vaid hoogu juurde.
Niisiis, kuhu oleme teel? Ka viie kallima riigi hulka, aga sinna jõudmiseks, peame eelnevalt jõudma viie rikkama riigi hulka. Rikas riik ongi kallis riik. Teisiti ei ole turumajanduses võimalik. SKP inimese kohta turuhindades on hea mõõdik meie teekonna edenemise jälgimiseks. Ambitsiooni, julgust ja enesekindlust meile kõigile sellel teel!