Isamaa plaani keskmes on pikka aega kestev majanduslangus ning inimeste ja ettevõtete kindlustunde õõnestamine, kirjutab riigikogu liige Andres Sutt vastulauses Tõnis Paltsi arvamusloole Postimehes.
Riigirahanduse korrastamise lähtekohaks peab olema riigi kulutuste ja investeeringute ülevaatamine ning optimeerimine. Muuhulgas tähendab optimeerimine kulude kokkuhoidu kokku 10 protsendi ulatuses järgneva kolme aasta jooksul.
Aga kindlasti ei tohi seda teha Isamaa neljapunktilise majandusplaani moel, mille rakendamise tulemustena võib üles loetleda strateegiliste taristuinvesteeringute kärbumine, vähem ühendusi, kõrgemad elektrihinnad, vähenenud kaitsevõime, väiksemad pensionid ning vähem ja kallima hinnaga kapitali Eesti ettevõtjatele.
Aga kõigest järjekorras.
Miks pole Isamaa plaan külmutada Rail Baltica ehitus kõige paremaks lahenduseks?
Rail Baltica ehitus tähendab otseseid investeeringuid taristusse ja tellimusi Eesti ettevõtetele ligi 1,5 miljardi euro väärtuses. Ja seda kuni 2027. aastani. Sealt edasi veel üks miljard investeeringuid järgmise kahe aasta jooksul.
Projekti külmutamine tähendaks, et plaanitud investeeringud jääksid Eesti majandusse tulemata, annaks hoobi meie taristusektorile ja Eesti ühendustele muu maailmaga, rääkimata trahvidest ja juba tehtud kulutuste tagasinõudmisest.
Praeguste kaasfinantseerimise tingimustega on Rail Baltic riigieelarvele positiivne projekt. Eesti kaasrahastus on 15 protsenti. Samal ajal laekub Rail Balticu ehitusest maksudena riigieelarvesse 20–30 protsenti, mis tähendab, et 1,5-miljardiline investeering toob riigieelarvesse täiendavad 75 kuni 225 miljonit eurot.
Kuidas vajadusel leida lisaraha Eesti suuremaks kaasfinantseeringuks Rail Balticu projekti, on eraldi teema. Lahendusvariandid saavad selgeks aasta lõpuks ja lisakoormus ei pea langema tingimata riigieelarvele, vaid selle saab võtta enda kanda ka taristut tulevikus opereeriv ettevõte.
Seega, vaadates suurt pilti, on Rail Baltica selle sajandi olulisim strateegiline taristuinvesteering, mis tõstab Eesti majanduse kasvupotentsiaali ja lisab ühendusi. Idasuunalise transiidi lõppemisega on edelasuunaline ühendus peamine transpordikoridor, ka sõjalise mobiilsuse vaatenurgast.
Miks on taastuvenergia toetusi vaja jätkata?
Eesti ja kogu Läänemere piirkond vajab täiendavaid energia tootmisvõimsusi. On selge, et need saavad järgneva viie aasta jooksul tulla eelkõige maismaa- ja meretuuleparkidest, mille juurde saab maismaal lisada ka päikesepargi ja salvestuse, et maksimeerida energiatootmist võrguühenduse kohta.
Fossiilset kütust kasutaval elektritootmisel on turule järjest vähem asja. Seda ilmestab hästi just avaldatud Eesti Energia esimese poolaasta majandustulemuste kokkuvõte: seoses madalamate elektri turuhindadega ei pääsenud põlevkivijaamad suure osa ajast turule, mistõttu vähenes fossiilsetest allikatest toodetud elektritoodang teises kvartalis 19 protsendi võrra.
Tuule- ja päikeseenergia on odavaim ja keskkonnasõbralik elektritootmise viis, mis tähendab tarbijale madalamat hinda. Kuid ilma toetusskeemita neid investeeringuid praegu ei tehta. Seepärast on targalt disainitud vähempakkumistel investeeringute võimaldaja roll.
Varustuskindluse tagamiseks tulevad ka täiendavad ühendused Soome ning Lätiga, mis rahastatakse nn pudelikaelatasust ja Euroopa Liidu toega (CEF). Nende ühenduste ehitamisega ei kaasne seega täiendavat kulu eelarvele ja tarbijale.
Investeeringud puhta energia tootmisse on laiema positiivse mõjuga. Arenguseire Keskuse rohepöörde trendide ja stsenaariumite raport toob välja, et iga rohemajandusse investeeritud euro toob tagasi 1,2 eurot. Ühe gigavatise võimsusega meretuulepargi rajamine tähendab investeeringuna ca 2,5 miljardit eurot.
KPMG on hinnanud, et ehituse faasis lisab selline meretuulepark SKP-le aastas umbes 0,5 protsenti ja opereerimise ajal ca 1 protsent aastas. Ka maismaatuuleparkidega kaasneb täiendav panus SKPsse. Ei üks ega teine praegustes majandusprognoosides ei kajastu.
Lisaks arendab näiteks Tallinna Sadam tuuleparkide hooldussadamat ja näeb kasvuvõimalusi ka investeeringutes meretuuleparkide rajamisse ja hoolduse laevastikku. Kogumis tähendab see uue, kõrget lisandväärtust loova ökosüsteemi tärkmist, mis on omakorda eelduseks kõrge lisandväärtusega tehnoloogiamahukate investeeringute tulekuks Eestisse.
Isamaa soovib vähendada kaitsekulud 2 protsendini SKPst; isegi pärast Putini kaotust poleks see kuigi tark otsus. Venemaa on ja jääb suurimaks ohuks demokraatlikule maailmale aastateks. Ainus viis hoida Venemaad rahvusvaheliselt tunnustatud riigipiirides on kaitsevõimeline üleolek siinpool raudset eesriiet. Selle üleoleku loomiseks ja hoidmiseks on kaitsekulud 2 protsenti SKPst selgelt ebapiisav siht. Meil on aastaid vaja hoida vähemalt praegust taset ja enamikul liitlastel praegust kaitseinvesteeringute taset tõsta.
Külma sõja lõppedes Euroopas väljavõetud rahudividendid tuleb nüüd tempokalt reinvesteerida Euroopa kaitsetööstuse arendamiseks ja kaitsevõime tõstmiseks.
Viimaseks «pensionireformidest»
Pensioniiga on alates 2027. aastast juba seotud oodatava elueaga, mis tähendab ka pensioniea tõusu koos oodatava eluea kasvuga. Meie väljakutse ei ole mitte kahanev, vaid vananev rahvastik. Statistikaameti koduleht näitab, et Eesti rahvaarv on kasvanud alates 2016. aastast ning oli viimati sama suur 2003. aastal. Jah, sõjapõgenikud on viimasel kahel aastal olnud rahvastiku kasvu vedajaks, aga neistki on saanud meie inimesed.
Just vananeva rahvastiku tõttu on oluline, et tööikka jõudes koguks igaüks pensionikapitali nii teises kui kolmandas sambas. Sellest saab pensionipõlves peamine sissetulekuallikas. Vaatamata II samba lammutuskatse tulemusel pensionikapitalist lahkunud enam kui miljardile, on rahval jätkunud rahatarkust pensionikapitali kogumiseks ning II ja III samba fondide varade maht on kasvanud kokku ca 6,3 miljardini. Eesti pensionifondid on ka olulised pikka aega kestva kohaliku kapitali pakkujad. Miks on kohalik kapital tähtis? Sest ilma kohaliku kapitalita ei tule siia väliskapitali ega saaks rahastust ettevõtete kasvuambitsioonid.
Niisiis tähendab korda tehtud riigirahandus madalamat riigiriski ja seega madalamat kapitali hinda ettevõtetele ja madalamaid riskimarginaale eraisikust laenuvõtjale. See on pärituul investeeringuteks ja uute töökohtade loomiseks, mis teisendub omakorda senisest kiiremaks majanduskasvuks. Langev euribor annab investeeringutele ja tarbimisele vaid hoogu juurde. SKP kiirhinnang näitas, et II kvartalis pöördus Eesti majandus tõusule, kasvades esimese kvartaliga võrreldes 0,2 protsenti.
Nii on meil põhjust vaadata tulevikku enesekindlalt ja jätkata Rail Balticu ehituse, taastuvenergia investeeringute, kaitsevõime tugevdamise ja pensionikapitali kogumisega. Seeläbi toetame Eesti majanduse konkurentsivõimet ja ühiskonna heaolu ning kindlustunde kasvu.