Riigikogu majanduskomisjoni liige Andres Sutt kirjutab, et majanduses on vaikselt-vaikselt tunda kevade hõngu. Kevadetunne paneb tasapisi tärkama tarbijate kindlustunde ning ettevõtete riskijulguse investeeringute tegemiseks. See muutus ei juhtu üleöö, paljudel on endiselt hirme homse ees, kuid mitmed märgid majanduses osutavad, et suund on õige ja trend on pöördumas kasvule. Mille pealt ma seda ütlen? SKP on kvartal-kvartal võrdluses kaks viimast kvartalit olnud väikeses plussis. Trendi pöördumist kinnitavaid näitajaid on veel.
Eesti tööturg on väga tugevas seisus ning ostujõud kosub
Hõive püsib ajaloolise tipptaseme lähedal ja registreeritud töötute arv on madalam kui 2022. ja 2023. aastal. Teiste sõnadega, Eesti inimestel on tööd ja sissetulekud kasvavad – teises kvartalis ulatus keskmine kuupalk 2007 euroni, mis on 135 eurot või 7,2% enam kui aasta tagasi ja ületab sama perioodi inflatsiooni ca viiendiku võrra. Ja seda trendi on näha terves Eestis. Tugev tööturg tähendab ka tööjõumaksude suuremat laekumist, mis omakorda tähendab pensioniindeksi kasvu: prognoosi järgi tõuseb keskmine pension järgmisel aastal 5%.
Hinnakasv on taltumas
Ehkki septembri inflatsioon ehmatas paljusid analüütikuid ja ostujõud on inimeste jaoks endiselt üheks peateemaks, siis meelerahuks tasub lugeda Eesti Panga inflatsioonikommentaari. Oktoobris kasvasid Eesti tarbijahinnad septembriga võrreldes peamiselt lennureiside kallinemise tõttu, mis andis kaks kolmandikku kuisest hinnakasvust – ilma lennureisideta olnuks kuine hinnakasv 0,2% ehk mõõdukas 2,4% aastas. Lennureiside hinnakasvu taga oli seejuures eestlaste tugev nõudlus koolivaheaja reiside järele, mida toetas kasvanud ostujõud – seda ilmestab asjaolu, et Tallinna lennujaam on tegemas 2024. aastal kõigi aegade rekordit lennureisijate arvus. Nii ei peegelda septembrikuu inflatsiooninumber laiapõhjalist, igaüht mõjutavat hinnakasvu, vaid pigem ühekordset hälvet alaneva inflatsiooni trendis.
Eesti erasektori laenukasv on euroala kiiremate seas ning laenukvaliteet parimate hulgas. See näitab, et meie ettevõtted on tegemas vajalikke investeeringuid, mis aitavad majanduse kasvule suunata. Ja on tegemas seda julgelt. Ent ostujõu vaatest kõige olulisem – Euribor on tipuga võrreldes langenud ligi 1,4 protsendipunkti. Vastutuul majanduses on asendunud tugeva pärituulega. Mida see tähendab laenuvõtjale? 100 000 eurose laenu pealt säästab laenuvõtja väiksema intressikulu tõttu ca 1400 eurot aastas ehk pea 120 eurot kuus.
Kokku tähendab Euribori langus inimestele ja ettevõtetele sadu miljoneid eurosid vabanevat raha. Tarbimiseks ja investeerimiseks. Eraisikute laenude ja liisingute kogusumma ulatub 13,8 miljardini. Nii jääb eraisikust laenuvõtjatele juba toimunud Euribori languse tõttu pangakontodele üle 190 miljoni euro aastas rohkem kätte. Ettevõtetele annab 11,8 miljardilise laenude-liisingute kogusumma puhul Euribori langus säästu üle 160 miljoni euro aastas. Lisaks tähendab euroala aeglustuv inflatsioon Euribori edasist langust. Ainus küsimus on, et kui kiirelt see langus toimub. Euribori langus ja vaikselt kosuv kindlustunne selgitab olulisel määral ka seda, miks Pindi Kinnisvara statistika näitab, et Tallinna kinnisvara järelturg on juba neljandat kuud kinnisvarafirma hinnangul väga heal tasemel.
Maksudega on selgus majas
Tuleval aastal mõjutavad inimeste ostujõudu automaks, tulumaksu 2-protsendipunktiline tõus ning käibemaksu 2-protsendipunktiline tõus alates juulist, vähemal määral ka aktsiisid alkoholilt, tubakalt ja mootorikütustelt. On selge, et riigi kaitsevõime tõstmiseks ja rahanduse korrastamiseks hädavajalikud maksutõusud nõuavad kõigilt ekstra pingutust ning see ei tule kergelt.
Ent isegi siis, kui käibe- ja tulumaksu ning aktsiiside tõusud kanduvad täiel määral toote või teenuse lõpphinda, jääb nende maksude mõju ostujõule oluliselt väiksemaks kui palgakasvu ja Euribori languse positiivne mõju. Näitlikustamiseks: 1000 eurone kuine ostukorv kallineb käibemaksu tõusuga 20 euro võrra. Selle kompenseerib Euribori 1,4 protsendipunktine langus laenu puhul, mis on vähemalt 17 140 eurot. Samuti on Eesti üldine maksukoormus jätkuvalt väiksem Euroopa Liidu (EL) keskmisest – kui ELis ulatub see 41%-ni SKPst, jääb ka kõigi maksumuudatuste mõjul Eesti maksukoormus 2026. aastal 36% piiresse.
Selgus maksudega annab ettevõtetele kindlustunde investeerida, luua uusi töökohti ja meelitada Eestisse välisinvesteeringuid. Sest Eesti on kindlalt kaitstud ja meie maksusüsteem on Tax Foundationi edetabelis esikohal. Kindlust ostujõu kasvuks lisab seegi, et 2026. aastast kaob maksuküür, mis jätab töötavale inimesele aastas kuni 1848 eurot rohkem kätte.
Meil on mitu head uudist väliskaubandusest
Eesti päritolu kaupade eksport kasvas septembris 4%. Lisaks oli kolmas kvartal sel aastal esimene, kus kaupade kogueksport kasvas. Teenuste eksport on aastases arvestuses olnud kasvurajal alates 2021. aastast ning teenuste osatähtsus meie ekspordis on jõudsalt suurenenud. See kinnitab Eesti ettevõtete tugevat konkurentsi- ja kohanemisvõimet, kõrgema lisandväärtusega ekspordi osatähtsuse kasvu, aga ka Põhjamaade turgude vaikset taastumist. Nagu mainitud, teeb Tallinna Lennujaam sel aastal kõigi aegade reisijate rekordi ja ka Tallinna Sadam näitab reisijate arvu jätkuvat kasvu.
Majandus ei ole ainult statistika, vaid väga paljuski ka emotsioon
Ehkki kõige keerulisemad ajad majanduses on ilmselt seljataga, läheb veel veidi aega, kuni positiivsed muutused majanduses ka meie toimetulekus väljenduvad. Kindlustunne muutub mitmete näitajate koondmõju tulemusena. Nii oleme hilissügiseks jõudnud punkti, kus siinkirjeldatud näitajad – eriti reaalpalga kasv ja Euribori langus – mis koosmõjus tähendavad ostujõu kasvu, viivad pigem varem kui hiljem ka kindlustunde kasvuni. Kasvav ostujõud ja taastuv kindlustunne elavdavad kinnisvaraturgu ja kaubandust, niisamuti teenusmajandust. Eksportki on kasvuteel. Nende näitajate positiivne muutus on eelduseks majanduse kasvutsüklile. Emotsionaalne pilt majandusest on muutumas helgemaks ja see on isetäituv ootus. See on majanduskevade algus.