Ühiskond ootab tugevat majanduspoliitilist visiooni. Erasektori investeeringud taastuvenergeetikasse, keskkonnajalajälje vähendamisse ning tehisintellekti viivad Eesti SKP inimese kohta 50 000 euroni, kirjutab riigikogu majanduskomisjoni liige, endine ettevõtlusminister Andres Sutt.
Viimased kolm aastat on majandusele olnud selle sajandi keerukaimad: COVID, sõda, inflatsioon. Siia on lisandunud majanduse madalseis meie naabrite juures, Soomes-Rootsis. Rahal on taas hind ja tarbija kindlustunne on madal. SKP langus kestab prognoosi järgi kokku kaks aastat ning majandus pöördub kasvule alles järgneval aastal.
Sellele kõigele vaatamata on Eesti SKP eurodes mõõdetuna samal perioodil kasvanud ligi 30% ja kaupade-teenuste eksport reaalnäitajates ca 16% (nominaalis veelgi enam, vastavalt 42% ja 61%). Kasvu on vedanud eelkõige teenuste eksport, mis näitab, et majanduse struktuur on muutumas. SKP inimese kohta turuhindades läheneb 30 tuhandele eurole.
Oleme eespool Portugalist ja Kreekast, peaaegu samal tasemel Hispaaniaga ning veidi tagapool Itaaliast ja Jaapanist. See näitab meie globaalset ostujõudu ja arengut.
Tööturg on püsinud tugev – hõivatuid oli 2023 II kvartali seisuga ligi 695 tuhat, mis on ajaloolise tipu lähedal ja ca 17 tuhat enam kui eelmises tipus, 2019. aasta lõpus. Töötuna on end eelmise nädala seisuga arvele võtnud pea 50 tuhat inimest (mõnevõrra enam kui 2020), kuid nende seas ka sõjapõgenikud. See on väga kaugel 70 tuhande töötu piirist, mida Isamaa ettevõtlusminister pidas aasta tagasi riigi sekkumist põhjendavaks.
See oli suur pilt tagasivaates. Eesti Pank prognoosib järgmise aasta majanduskasvuks 1,4% ja 2025. aastaks 4%. Inflatsioon aeglustub vastavalt 3,4%-ni ja 1,9%-ni. Eelarvedefitsiit jääb allapoole 3% ja riigivõlg stabiliseerub, kuid mitte iseenesest, vaid kevadel otsustatud maksutõusude toel. Need otsused olid vajalikud, sest korras riigirahandus tähendab väiksemat intressikulu maksumaksjale ning madalamat intressikulu ettevõtetele ja inimestele.
Kasutame murrangulise aja ära
2025. aastal kaob maksuküür, mis jätab enim raha kätte 1200-2100 teenijatele ja vähendab survet tööjõukuludele, sest inimese netopalk tõuseb ja tööjõumaksud vähenevad. Kui palju vähem laekub maksuküüru kaotamisest maksutulu, saame teada tagantjärgi. Võib vabalt juhtuda, et vähemlaekumine saab olema oluliselt väiksem kui hinnanguline 400 miljonit.
Ka 2000. aastal, kui kaotati ettevõtte tulumaks reinvesteeritult kasumilt, prognoositi, et ettevõtte tulumaksu laekumine kuivab kokku. Kuid tegelikkus oli ristivastupidine.
Ühiskonnas on ootus suure pildi ja pikema sihi järele. Roheinvesteeringud ja tehisintellekti laiaulatuslik kasutuselevõtt ühiskonda ja majandust läbivalt on meie võimalus. Need on vastastikku võimendavad megatrendid.
Seisame silmitsi murranguliste muutustega ja meie ülesanne on need muutused pöörata võimaluseks, nii nagu üheksakümnendatel ja nullindatel. Mõlemad megatrendid eeldavad erasektori investeeringute olulist kasvu praegusega võrreldes. Nagu 20 aastat tagasi, soosib ka nüüd Eesti ettevõtete tulumaksusüsteem investeeringute tegemist.
Kõik ettevõtted ei saa ega pea olema muutuste eestvedajad. Kuid mida rohkem on eestvedajaid, seda enam võidavad kõik. Nii nagu oleme kogenud digiühiskonna ehitamisel, sest tehnoloogia aitab suurendada tulusid ja tulla toime kulusurvetega, mis mõjutavad iga ettevõtte konkurentsivõimet.
Odavaim energia on roheline, olgu see toodetud kas tuulest maal ja merel või päikesest. Ka tuumaenergiale on Eestis ruumi ja piiriülesed ühendused omatootmise kõrval on eelduseks energiaekspordi realiseerimiseks.
Taastuvenergia toetab ettevõtete konkurentsivõimet ja on eelduseks Eestisse tehtavatele tulevikutehnoloogia investeeringutele. Neid mõõdame kokku kümnetes miljardites. Olgu siinkohal üle korratud, et keegi ei kavanda põlevkivienergeetika sulgemist lähiaastatel. Olemasolevaid tootmisvarasid saab kasiutada nende kasuliku eluea lõpuni või niikaua, kui turutingimused lubavad.
Tehisintellekti kasutuselevõtt kasvatab McKinsey hinnangul maailmamajandust 4,4 triljoni võrra. Roheinvesteeringute kiirusest sõltub mh ka see, kui suure tüki ampsame sellest lisanduvast väärtusest. Eesti tehisintellekti- ja robootika projekti AIRE nõukoja liikmena näen, et ettevõtete huvi tehisintellekti ja robootika kasutuselevõtuks on suur – üle sektorite ja üle ettevõtete elukaare.
Näiteks töö, mida teevad tehisintellekti rakendamiseks tervisetehnoloogiates nii Tartu Ülikool kui TalTech on muljetavaldav.
Suured taristuinvesteeringud
Kuid investeeringud saavad tulla vaid siis, kui riik on turvaline. Kaitstud riik ja inimeste turvatunne on järgmise aasta eelarve ja riigieelarvestrateegia prioriteet number üks. Järjekorras järgimine on roheinvesteeringud, investeeringud digipöördesse ja küberkerksusse on sama mündi teine külg.
Järgmise aasta eelarve aitab pöörata majandust kasvule. Riigi investeeringutega (suhtena SKPsse ca 5,7%) oleme Euroopas esirinnas. Ning need investeeringud jätkuvad. Üks näide: Rail Baltica investeeringud järgmisel neljal aastal ületavad 1,3 miljardit eurot (ca 3% SKP-st) – 216 miljonit järgmisel aastal, 344 miljonit ülejärgmisel ning 401 ja 391 miljonit kahel viimasel.
Võrdluseks: käesoleva aasta Rail Baltica investeeringute maht oli 86 miljonit. See näitab, et riik investeerib tarsitusse ja julgelt.
Veel riigi investeeringutest, mis toetavad ehitussektorit, aga mitte ainult. Taristusse läheb 400 miljonit eurot, sh raudteed ja raudteede elektrifitseerimine ning teedeehitus.
Ehitised ja rekonstrueerimine saavad pea 300 miljonit eurot (sh korterelamute energiatõhusaks muutmine). CO2 vahenditest rahastatavad, rohereformi toetavad investeeringud on kokku 245 miljonit eurot, sh kuus uut rongi või Kirde-Eestis tuuleparkide ehitamise eeldusena uue radari valmimine. Niisama tähtsad on planeeringute kiirendamised ja roheline koridor. See on töölõik, millega tegeleb kliimaministeerium.
Kokku võetuna, riik ise investeerib juba eeskujulikult. Nüüd peame leidma need lahenduskäigud, kuidas saada erasektori investeeringud kasvama.
Ärme pelga tumedat tulevikku
Majanduse nähtavus on sügiseselt sombune, kuid see ei tähenda, et peaksime nägema kõike vaid tumedates toonides ja pelgama tulevikku. Veidi enam kui kahe nädala eest alanud Hamasi-Iisraeli sõda, gaasitoru ja sidekaablite vigastamine meil Läänemeres loob ebakindlust ning pealkirju lugedes ei üllata mind tarbijate ettevaatlikkus.
Kui aga maailmamajandus ei lange üleilmse finantskriisiga võrreldavasse auku, mis praegu on vähetõenäoline, pöördub ka meie tarbijakindlus kasvule. Nii peaks me ka ise mitte unustama rääkida sellest, mis on hästi ega ise looma või võimendama negatiivset kuvandit, ka investeeringute näiteks vaates.
Liitlaste kohalolek, investeeringud turvalisusesse ja haridusse ning avatud majandus on eeldused, mis toovad tagasi erasektori investeerimiskindluse. Sest just erasektori investeeringute kasvus peitub meie suurim võimalus. Suhtena lisandväärtusse on Eesti erasektori investeeringud püsinud euroala keskmise lähedal.
Tippu jõudmiseks peavad meie erasektori investeeringud aga järgneval kümnel aastal püsivalt ületama euroala keskmist. Ettevõtetele kindluse andmine roheinvesteeringute tegemiseks ja tulevikutehnoloogia, sh tehisintellekti kasutuselevõtuks on valitsuse prioriteet ja Eesti ühiskonna jõukuse kasvu eelduseks.