Riigikogu rahanduskomisjoni liikmed Andres Sutt ja Maris Lauri saatsid Jüri Ratasele kirjaliku küsimuse, milles paluvad selgitada, kuidas valiti välja rahapesuga seotud uurimisteks appi palgatud USA advokaadibüroo Freeh Sporkin & Sullivan LLP.
“Me teame, et advokaadibürooga on sõlmitud leping Eesti riigile õigusteenuse osutamiseks. Jääb aga ebaselgeks, kas soovitus õigusnõustaja palkamiseks on tulnud rahandus- või justiitsministeeriumilt või kellegilt kolmandalt ning millist õigusabi ja millises protsessis Eesti vajab,” selgitas Andres Sutt.
“On viidatud ka Eestit esindava advokaadibüroo huvide konfliktile, sest büroo on esindanud näiteks Prevezon Holding LTD’d, keda kahtlustatakse seotuses suurte rahapesuskeemidega,” lisas Sutt.
“Lepingu sõlmimine rahandusministri poolt kõiki soovitusi ignoreerides tundus algusest peale kahtlane, aga nüüd on ajakirjanduses avaldatud veel detaile, mis vajavad kindlasti avalikkusele lahti seletamist,” lisas rahanduskomisjoni aseesimees Maris Lauri.
Valitsus on väitnud, et ettepanek pakkumus esitada saadeti kolmele õigusbüroole. Küsimuses soovitakse teada, miks valiti just need advokaadibürood, mitu kutse saanud advokaadibürood sellele vastas, kuidas kontrolliti büroode võimalikku huvide konflikti, mille alusel toimub töö tasustamine ning mis on lepingu maksimaalne maksumus, sh fikseeritud tasu ja edukustasu.
Kirjalikule küsimusele vastamiseks on peaministril aega 10 tööpäeva.