Suured investeeringud ei tule Eestisse niisama. Neid tuleb siia meelitada, konkureerides selleks teiste riikidega nii regioonis kui globaalselt. Tulemuseni jõudmiseks peab investor tundma end Eestis teretulnuna. See nõuab riigilt abikätt ja väga hästi koordineeritud tegevust. Määrav ei ole alati rahaline toetus, vaid planeeringute ja loamenetluste kiirus ning lahendustele orienteeritus.
Karbilahenduste aeg on läbi, kui soovime Eestisse meelitada suurinvesteeringuid, mis ulatuvad sadadesse miljonitesse ja miljarditesse. Karbilahendused sobivad endiselt väiksemate investeeringute jaoks, kuid suuremad, sadadesse miljonitesse ulatuvad investeeringud, vajavad rätsepalahendust. Seetõttu on oluline, et suurinvesteeringute jaoks loob riik formaalse tehingutiimi, mida juhib investorkonsultant, kelle meeskonda on kavandatava investeeringu profiilist lähtuvalt ja ametlikult määratud inimesed eri ametitest ning seotud omavalitsusest. Niisama koostööle lootes ei liigu asjaajamine soovitud kiirusega ja kiirus loeb.
Mõistmaks, mis on tehingutiim ja miks see selliste suurinvesteeringute ligimeelitamiseks vajalik on, tasub vaadata kuidas suurinvesteeringute rahastusotsuseid tehakse pankades. Pangad annavad ettevõtetele investeeringute rahastamiseks laenu, kuid võtmeülesanded ja sisemine rollijaotus tehinguni jõudmiseks peaks olema sarnane nii pangas kui riigis.
Esiteks peab tehingutiimil (ingl k transaction team) olema juht ehk võtmeisik, kellega ettevõtte projektijuht, finantsjuht või tegevjuht saab igal ajahetkel ühendust võtta. Pangas on selleks pankur, kelle ülesandeks on kliendiga vastastikku usaldav suhe üles ehitada. Sama ülesanne on riigipoolsel tehingutiimi juhil ehk investorkonsultandil. Tema vastutada on, et investeering Eestisse saaks teoks – painutades sellega seoses lubatu piires tingimusi ja otsides kliendile sobivaid lahendusi.
Suurettevõtetel on alati ka teisi panku, kelle käest pakkumist küsida. Sama teevad suurettevõtted ka riikide puhul. Lõpuks valitakse investeeringuks koht, kus tuntakse end kõige mugavamalt ning kus pakutavad tingimused on tervikuna parimad ja suhtluskogemus suurepärane.
Tehingutiimi juht peab vastutama selle eest, et klient jõuaks kiiresti nende ametite ja inimesteni, kes peavad andma vajalikud kooskõlastused, et sünniksid otsused. Eesmärk ei ole reeglitest möödaminek, vaid reeglite raames investorile vastuvõetava lahenduse leidmine. Meie väiksus on meie konkurentsieelis ja ettevõtetele loeb kiirus. Seepärast on ka ülioluline erinevate lubade ja kooskõlastuste saavutamine võimalikult lühikese ajaga.
Tehingu toimumiseks on samuti vajalik õigusselgus ja -kindlus. Seepärast peab ka riigi tehingutiimis olema õigusnõustaja, kelle suhtluspartneriks on omakorda investori õigusnõustaja, et ühiselt leida õigusruumis need võimalused, mis viivad investeerimisotsuseni. Kui kehtiv õigusruum jääb kitsaks, on alati kaalumise koht, kas riigi huvides on algatada muudatus ning kui vastus on jaatav, siis see kiiresti ka ellu viia.
Kuigi need kaks rolli on esmatähtsad, tähendab tehingu läbiviimine veel mitmete osapoolte kokku toomist. Kindlasti on suurinvesteeringute puhul väga olulisel kohal due diligence ehk hoolsuskohustus – seda üha enam ka keskkonnahoiu valdkonnas. Seepärast peavad tehingutiimis olema ka asjaomaste ametite ja omavalitsuse esindajad. Täpne valdkondliku ekspertiisi valik sõltub konkreetsest projektist: nii oleks näiteks ravimitööstuse ja -arenduse suurinvesteeringu tehingutiimi vaja ühtede ametkondade esindajaid, kuid rohelise vesiniku ja selle derivaatide tootmise või andmekeskuse investeeringut toetaval tehingutiimil hoopis teisi ametkondi. Aga konkreetse projekti spetsiifikast sõltumata on tähtis, et ametite ja omavalitsuste esindajad on ametlikult tehingutiimi määratud ning investeeringu koju toomine on nende prioriteet, mitte tüütu lisaülesanne.
Suurinvesteeringu Eestisse toomisel peame hindama tehingu kasusid ühiskonnale laiemalt ja pikemal ajateljel, hõlmates nii majanduslikke ja sotsiaalseid näitajaid kui ka keskkonnaeesmärke.
Peame olema valmis investoritele selgitama Eesti plaane, kuidas me liigume väiksema keskkonnajalajäljega majanduse poole ning milliseid toetusmeetmeid riik pakub innovatsiooni ja puhta tehnoloogia ning kaasaegse tööstuse arendamiseks. Nii on igati ajakohane, et riik toetab uuest aastast suurinvesteeringuid läbi reformitud suurinvesteeringute toetusmeetme, mis võimaldab nelja aasta jooksul kaasata kokku vähemalt miljardi eest uusi, üle 100 miljoni suuruseid investeeringuid.
Peame rääkima ka meie talendipoliitikast. Millised erialad on prioriteetsed ja kui lihtne on palgata oskustööjõudu välismaalt, kui Eestis konkreetsete oskustega inimesi napib. Selged vastused nendele küsimustele ja investorite tagasiside kuulamine aitab meil teha parimaid väärtuspakkumisi. Seega on tehingutiimil kahepoolne väärtus – aidata luua innovatsiooni ja arengut nii ettevõttele kui ka riigile.
On aga õigustatud küsimus – kas avalikus sektoris on meil kõige selle jaoks piisavalt teadmisi ja inimesi? Ütlen ettevõtlusministri kogemuse pinnalt, et valmiskujul mitte tingimata. Kuid kindlasti saab puuduolevaid kogemusi ja teadmisi sisse osta ja panna nii toimides kokku väga kompetentsed tehingutiimid. Näiteks Euroopa Stabiilsusmehhanismis lõime koos erasektori nõustajatega nullist vähem kui aastaga organisatsioonilise võimekuse panna kokku tehingutiimid, et võtta üle nõrga juhtimise ja liigse riskivõtmise tõttu raskustesse sattunud, kuid ümberkorraldustega kasumlikuks pööratavaid panku, et need aja möödudes müüa.
Seepärast olen kindel, et suudame samasuguseid tehingutiime kokku panna ka Eestis, et olla edukad suurinvesteeringute siia toomisel või siin hoidmisel.