Venemaa agressioonisõda Ukrainas näitab ilmekalt, et Euroopa kaitsetööstus vajab võimekuse eksponentsiaalset kasvu. Sama kehtib Euroopa tööstuse kohta laiemalt, kirjutab Andres Sutt.
Selleks, et Euroopa Liidu sõnal on maailmas kaal, mis vastab meie ühisturu potentsiaalile ja ostujõule, peame esmalt vabanema strateegilistest sõltuvustest tehnoloogias, toormes ning tarneahelates. Eelkõige puudutab see sõltuvus Hiinat, kuid mitte ainult. Nii on strateegilise valikuvabaduse tagamine meie ühine huvi ning Euroopa oma tööstuse areng seepärast hädavajalik.
Ei ole mitte ühtegi objektiivset põhjust, mis takistaks Euroopal olemast innovatsiooni- ja tehnoloogialiider. Toimiv, ligi 450 miljoni elanikuga siseturg annab selleks suurepärased eeldused, mis on vaja senisest enam ära kasutada.
Kanada NEO Performance Materialsi investeering magnetitehase rajamiseks Narva, Jaapani investeerimisfirma Marubeni investeering Skeletoni, Prantsuse ja Eesti ettevõtete Corsica Sole ja Eveconi otsus rajada Eestisse mandri-Euroopa suurim akupark ning Ericssoni valik luua Euroopa uue põlvkonna 5G tehnoloogia arendus- ja tootmiskeskus Ülemistele said teoks seetõttu, et oleme Euroopa Liidu ja NATO liige.
Investeeringud tehnoloogiasse ja innovatsiooni, sh tehisaru kui tööriista kasutusoskuste omandamine ja arendamine, tähendavad ühtlasi majanduse väiksemat keskkonnajalajälge. See on vaieldamatult globaalseks konkurentsieeliseks. On kõlanud arvamusi, et aastaks 2030 või isegi aastaks 2050 on üleminek Eestis täielikult taastuvenergiale äärmuslik ja utoopiline. See on pilguheit tulevikku läbi tahavaatepeegli, tegelikkus on vastupidine.
Konkurents investeeringute pärast on globaalne ning Euroopa Liit konkureerib teiste majanduspiirkondadega. Niisamuti on konkureerivad liikmesriigid omavahel. Kõikide suurinvesteeringute puhul on läbivaks küsimuseks, mis on ettevõtmise keskkonnajalajälg ja on pakkuda piisavas koguses puhast energiat, et see ettevõtmine rajada just Eestisse.
Nii on üleminek puhtale energiale majanduse pikaajalise konkurentsivõime keskne eeldus. See ei tähenda fossiilsete kütuste – Eesti puhul põlevkivienergeetika – kõrvaleheitmist üleöö, kuid need riigid, mis suudavad kiiremini luua puhta energia tootmisvõimsusi, on edukamad ka uute tehnoloogiainvesteeringute ja tulevikutööstuse ligimeelitamisel.
Euroopa vajab 2050. aastaks 450 GW meretuule tootmisvõimsusi. Näiteks Iirimaal on väga ambitsioonikas plaan meretuuleparkide arendamiseks. Shannon Estuary meretuule energia tootmispotentsiaali on hinnatud 70 GW-le. Iirlased on valinud rohevesiniku ja selle derivaatide tootmiseks sobiva asukoha ning integreerinud sadama vesinikuderivaatide hoidmiseks ja ekspordiks. Energiamahuka tööstuse ligimeelitamine on osa tervikplaanist.
Eesti eesmärk toota aastal 2030 vähemalt sama palju taastuvelektrit, kui ise tarbime, sobitub sellesse tulevikupilti imehästi. Maismaa- ja meretuuleparkide rajamine loob eeldused, et Eestisse tuleks täiendavad (välis)investeeringud.
Kasutades ära kogu meie hinnangulise potentsiaali 7 GW merel ja 4 GW maismaal koos uute investeeringutega rohelise vesiniku ökosüsteemi väljaehitamiseks ja energiamahuka tööstuse tekkeks, räägime suurusjärguna kümnetest miljarditest. Välisinvesteeringud G7 ja NATO ning Euroopa Liidu liikmesriikidest on samaaegselt ka meie julgeolekugarantii.
Niisamuti ei ole ühtegi head põhjust, miks peaksime me kartma ausat konkurentsi. Seepärast on EL-il ja USA-l omavahelisest vabakaubanduslepingust ainult võita. Jah, sellele kokkuleppele jõudmine ei ole lihtne, aga see on samm, mis aitab meil ühiselt USA-ga taastada reeglitel põhineva maailmakaubanduse.
Toimiv siseturg eeldab häid ja turvalisi ühendusi. Balticconnectori gaasitoru lõhkumine ja riikidevaheliste sidekaablite kahjustamine on kinnituseks, et kriitiline taristu – energia, transport ja side – vajab kaitset ja investeeringuid. On selge, et mõlemat suudame pakkuda ühiselt palju enam kui iga riik omaette toimetades. See on valdkond, mille tähtsust on ühemõtteliselt rõhutanud nii Euroopa Liit kui ka NATO.
Euroopa Liidu ja Eesti geopoliitiline kaal ning majanduse konkurentsivõime sõltuvad üheselt meie suutlikkusest investeerida puhtasse energiasse, mis loob eeldused innovaatilise ja keskkonnasõbraliku majanduse kasvuks. Just praegu on meil ajalooline võimalus panna majanduses sisse järgmine käik, et tõsta Eesti ühiskonna rahvuslik jõukus ja heaolu maailma tipptegijate sekka.