Pessimismi asemel tasub keskenduda sellele, kuidas kujundada tulevikku, kirjutab riigikogu liige Andres Sutt.
Juuni lõpunädalad on toonud mitu raportit Eesti majanduse konkurentsivõime kohta – Šveitsi IMD maailma riikide konkurentsivõime edetabel 2024, Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) iga-aastane hinnang Eesti majanduse tervisele ja riigikogu majanduskomisjoni kokku kutsutud konkurentsivõime ekspertkogu raport koos poliitikasoovitustega.
Eesti uudisruumis raportite avaldamisele järgnenud reaktsioonide pinnalt võib küsida, kas Eesti majandusele lüüakse nüüd hingekella? Sest pessimistlik vaade sobitub hästi meie ühiskonna minapilti, eriti viimasel paaril aastal. Või peaksime me hoopis võtma neid eri metoodika ja põhjalikkusega koostatud raporteid kui soovitusi ja valikukohti oma tuleviku kujundamiseks?
Keskendumine tulevikule on minu meelest konstruktiivsem ja edasiviivam, sestap pakun mõned tähelepanekud hetkepildistuse selgituseks ja tuleviku konkurentsivõime kasvatamiseks.
Kõik kolm raportit peavad oluliseks riigirahanduse korrastamist
Kiire hinnakasv, mis suurendas 2022. aastal riigi maksutulusid ja aitas vähendada eelarvedefitsiiti ca ühe protsendini SKTst, on järgnevatel aastatel suurendanud kulubaasi kiiremini, kui on kasvanud tulud.
Ehkki Eesti riigivõlg on endiselt Euroopa Liidu madalaim, maksime me juba möödunud aastal intressidena 0,5 protsenti SKTst. Kulude kasvuhoogu pidurdamata kasvab riigivõlg ja järjest suurem osa maksutulust tuleb maksta intressidena.
Nii saab vaid nõustuda IMFi soovitusega defitsiidi trend murda ning asuda eelarvepositsiooni järk-järgult parandama nii kulu- kui tulumeetmete toel. Seepärast saab majanduskasvu ja konkurentsivõimet toetav teekaart tasakaaluni olema eelseisva riigi eelarvestrateegia arutelu keskmes.
Välisinvesteeringute oluline roll Eesti majanduses
Näiteks on välisinvesteeringutel tugev positiivne mõju tootlikkusele hargmaise ettevõtte Eesti allüksuses. Laiemalt vaadates on Eesti ettevõtete jaoks aga väga oluline osaleda tugevates globaalsetes väärtusahelates, et kasutada ära kaasnev teadmussiire. Hea uudisena kinnitab konkurentsivõime ekspertkogu uuring, et välisinvesteeringud ei ole hakanud Eestist lahkuma, vaid vastupidi – 2023 oli välisinvesteeringute rekordaasta.
Küll aga on märgata muutusi välisinvestorite motiivides. Kulueelise otsimine väheneb ning esile kerkivad tehnoloogia- ja roheenergiamahukad tööstusprojektid. See muutus kinnitab, et Eesti ambitsioonikas taastuvenergia arendamise kava on tuleviku konkurentsivõime kasvulavaks nii Eesti kui välisinvestoritele.
On kõlanud ka teistpidi murenoote, et Skeleton või Bolt laienevad Eestist välja ega investeeri enam piisavalt Eestisse. Nendele muredele on lihtne vastus: globaalse haardega ettevõtted laienevadki oma koduriigist kaugemale ja sageli kliendile lähemale.
Kõik kolm raportit peavad oluliseks, et Eestis jätkuks teadus-arendustegevus ja tootearendus ning et Eesti oleks jätkuvalt nende ettevõtete peakontori asukohaks. Mõlema ettevõte puhul nii ka on – hiljuti sai riigiabiloa Skeleton vesinikutehnoloogia arenduskeskuse rajamiseks Eestisse.
Ning meenutuseks: üheksakümnendatel olime uhked, kui Hansapank ja teised Eesti ettevõtted laienesid Lätti-Leetu. Nüüd toimub sama, lihtsalt ettevõtted on suuremad ja haare regionaalse asemel globaalne. Teiste sõnadega: olgem Skeletoni ja Bolti globaalse edu üle uhked!
Eesti ettevõtted investeerivad konkurentsivõimesse
Investeeringud automatiseerimisse, digitaliseerimisse ja tehisintellekti rakendustesse on konkurentsivõime kasvatamiseks määrava tähtsusega. Nii on meil põhjust olla uhked ka Alunauti ja Baltic Workboatsi üle, keda mõned nädalad tagasi Muhu- ja Saaremaa ringkäigul riigikogu Reformierakonna fraktsiooniga külastasime.
Need kaks Saaremaal asuvat laevatehast on kasvanud maailmatasemel inseneeria- ja tehnoloogiaettevõteteks, kelle projekteeritud ja ehitatud aluste tellijad on muu hulgas eri Euroopa riikide kaitseväed, pääste ja politsei ning tellijaid on kaugemaltki. Sarnase profiili ja ambitsiooniga ettevõtteid on igas Eestimaa nurgas. Märkame neid ja räägime neist.
On veel üks väike samm, mille saame astuda Eesti tehnoloogia- ja innovatsiooni ökosüsteemi tuntuse ja kuvandi esiletõstmiseks. Arvestades eri edetabelite mõju Eesti kuvandile tasub kaaluda, kas Eestis peaks näiteks IMD uuringu küsitlusele vastama vaid konjunktuuriinstituut (EKI) või võiks vastuste kokkupanekul olla osaline ka arenguseire keskus. Soomes on IMD partneriks ETLA, mis tegeleb nii majanduspoliitilise analüüsi, arenguseire kui ka prognoosimisega. EKI ja arenguseire keskuse ühine sisend annaks nii nagu Soomele terviklikuma ja analüütiliselt täiuslikuma pildi Eesti majanduse konkurentsivõimest.
Ühe riigi konkurentsivõime sõltub asutajatest, kellel on ambitsiooni ja julgust võtta riske, et saavutada enamat; motiveeritud töötajatest, kes soovivad areneda, ning riigist, mis pakub oma inimestele parimat elukeskkonda ja ettevõtetele kindlustunnet, et nad on siin teretulnud. Eestil on kõik vajalikud eeldused olemas ning julgelt ja ühiselt tegutsedes näeme me järgnevatel aastatel tulemusi ka eri edetabelites ning olulisimana Eesti ühiskonna heaolu kasvus.