Majandus ei ole kindlasti käpuli ega istu, vaid liigub. Ja mitte tagasi, vaid edasi. Eurodes mõõdetuna ehk jooksvates hindades kasvab majandus Eesti Panga prognoosi järgi 2024. aastal 3,9% ehk pea sama palju kui möödunud aastal. Võrreldes 2021. aastaga on 2024. aasta SKP 25% suurem. Võrreldes 2019. aastaga on ettevõtete ja eraisikute laenud vastavalt 2,5 miljardit ja 2,9 miljardit suuremad ning hoiused vastavalt 3,1 ja 3,6 miljardit suuremad. Laenukvaliteet püsib väga hea ning tööga hõivatute tase on endiselt kõrge.
Reaalnäitajates on majandus aga languses juba seitse kvartalit järjest ja langus on prognoositud veel kestma. Võrdluseks: suure finantskriisi ajal oli SKP jooksvates hindades 2009. aastal võrreldes kriisieelse tipuga 2007. aastal 13,6% väiksem. Teiste sõnadega: toona langes majandus nii nominaal- kui reaalnäitajates. Nüüd ei käi reaal- ja nominaalnäitajad aga sama rada ning majanduse tervis on parem kui pealkirjad või reaalnäitajad viitavad.
Fakt on ka see, et Statistikaameti kiirhinnangu kohaselt sai majanduslangus läbi: möödunud aasta neljandas kvartalis jäi majanduse maht kolmanda kvartaliga võrreldes ka reaalhindades samaks (loe: ei langenud enam). Niisamuti ei ole Läti ega Leedu meid SKP inimese kohta arvestuses eurodes mõõdetuna jooksvates hindades kinni püüdnud ega prognooside kohaselt ka püüdmas (vt joonis).
Aga see on hetkeseis. Siit saab paremaks minna, kui ühiskonnana pessimismi lainelt enesekindluse lainele lülitume. Tuleviku jõukuse ja heaolu kasvuks peavad uue hoo saama erasektori investeeringud väiksema keskkonnajalajälje ja suurema tehnoloogiamahukusega majandusse. Erasektori investeerimisbuum on uue tõusu mootor, mis paneb aluse võidetud kümnendile ja teeb võimalikuks SKP kahekordistamise.
Et investeerimisbuum sünniks, peame lahendama kolm ülesannet. Esiteks, piisavas koguses puhta energia olemasolu stabiilse ja konkurentsivõimelise hinnaga. Seetõttu on oluline selge ajakava taastuvenergia 2030 eesmärgi saavutamiseks koos taastuvenergia oksjonitega, mille tingimused jagavad õiglaselt riski ja tulu investorite ning riigi ehk maksumaksja vahel. Ülesanne, millega kliimaministeerium tegeleb. Kogu maismaa- kui meretuuleparkide potentsiaali ärakasutamine tähendaks enam kui paarikümnemiljardilist investeeringut Eesti majandusse.
Teiseks, energiaintensiivsete investeeringute ligimeelitamine. Investeeringud puhta energia tootmisvõimsustesse eeldavad ka samaaegset tööd meelitamaks Eestisse juba olemasolevale tööstusele lisaks energiamahukat tehnoloogiatööstust maailma tippnimede seast. Ka need investeeringud ulatuvad Soome, Rootsi või Iirimaa näitel miljarditesse. Eesmärk tuleb seada kõrge – näiteks viiest ühe globaalse tehnoloogiahiiu andmekeskuse või arendusüksuse toomine Eestisse. Globaalsete nimede kohalolu loob eeldused Skype-efekti korduseks.
Kolmandaks, investeeringud ettevõtete tehnoloogia- ja digiarengusse. Eesti tööjõukulud on jõudnud tasemele, kus investeeringud tehnoloogiasse, sh digitaliseerimisse, robootikasse ja tehisaru kui tööriista kasutusse on konkurentsivõime ja tootlikkuse kasvatamiseks saanud baasvajaduseks. Tehisaru on ühe, kuid väga mõjuvõimsa tööriistana loomas murrangulisi muutusi ja tohutid võimalusi protsesside ja töökorralduse tõhustamiseks, vabastades inimese aja tehnoloogia abil seal, kus masinal on eelis.
Juhtide olulisim väljakutse ja võimalus on sellise organisatsiooni- ja juhtimiskultuuri loomises, mis soosib uue tööriistakasti loomingulist kasutamist organisatsiooni igal tasandil. IMD digikonkurentsivõime edetabelis oleme praegu 18. kohal. Seame sihiks olla 2030-ks aastaks esikümnes ehk samas grupis Põhjamaadega.