Algava poliitsügise 5 võimalikku murdepunkti

Arvamus
|
08.09.2020

Keit Pentus-Rosimannus, Reformierakonna saadikuterühma asejuht

Sel sügisel on Eesti poliitikas ootamas vähemalt viis võimaliku kaugema mõjuga arengut, millel tasub silm peal hoida.

Parempoolsete tõetund.

Parempoolsetele on muutuse ootajatel põhjust Isamaa sees pöialt hoida üksnes juhul, kui nad selgesõnaliselt ütlevad, et Parempoolsete Isamaa lahkub EKREga valitsusest. Vastasel korral saab Parempoolsetest tänasele EKRE valitsusele lihtsalt üks tänasest parem kark, EKRE positsiooni tugevdus ühiskonnas. Siiani kuuleme Parempoolsetelt pigem nõukogude stiilis ebatõsiseid jutte “süsteemi õõnestamisest seestpoolt”. Aga miks peaks keegi kaasa elama ühe partei tühipaljale imagoloogilisele projektile, kus sõnade taga tegusid ei seisa? Kas Parempoolsete Isamaa lahkub EKREga valitsusest või mitte?

Perekonnaseaduse kehtivuse rahvahääletusele panek.

Parempoolsete esimene tõetund saabub abieluküsimuse referendumile paneku hääletusel. Siis näeme, kas Riigikogu Isamaa fraktsioonis üldse mõni parempoolne eksisteerib ja kas Parempoolsete manifesti keskne osa — vastuseis mõttetule rahvahääletusele tänase perekonnaseaduse kehtivuse üle — neist kellelegi ka praktilises poliitilises käitumises midagi tähendab.

Praegune koalitsioonileping räägib ühemõtteliselt “muu riigielu küsimuse rahvahääletusele panekust”, mis välistab igasuguse mängimise mingi mittesiduva rahvaküsitluse teemaga. Ka muu riigielu küsimuse rahvahääletuse otsus on põhiseaduse järgi riigiorganitele kohustuslik.

EKRE ja Keskerakonna kokkumäng rahvuste lõhestamisele.

Ühtlasi tähendab koalitsioonilepingust kinnipidamine — et toimub muu riigielu küsimuse rahvahääletus põhiseaduse mõttes — selgelt seda, et mittekodanikud rahvahääletusel osaleda ei saa. Nende kohalikud valimised saavad olema teistsugused kui kodanikel.

Keskerakond on kohalike valimiste eel nähtavalt mures, et EKREga koalitsioon on nende mitte-eestlastest valijad loiuks muutnud. EKRE segregeeriv ja rahvast pooleks kiskuv referendum võib olla piisav põhjus, et see muutuks. Kõlvart ja Ratas on üle pika ajal leidnud teema, kus ollakse “ühel poolel”, kus need kaks hoiavad sellele ilmselt koos vargsi pöialt. Võib aga juhtuda, et varem Savisaare taga seisnud mitte-eestlased tulevad välja küll, aga hääletavad hoopis EKRE poolt. Poliitikavaatleja Andrei Kuzitškin on igatahes juhtinud tähelepanu, et Martin Helme seisukohtade sarnasuse tõttu idanaabri liidriga, on lasnamäelased hakanud teda kutsuma hellitlevalt — “naš Putin”.

Eelarve ja pensionireform.

Eelarveauk on, laenuraha on, võimu säilitamise ambitsioone on, aga arukaid ideid ei ole. Samas on ees valimisaasta. Seetõttu pole kahtlust, et võime iga valitsuse osapoole puhul olla tunnistajaks löömingule Eesti jaoks kahtlase väärtusega PR-projektide rahastamise pärast. Eriti tihedaks rebimiseks läheb, kui Riigikohus peaks koalitsiooni unistused täiendada pikaajalist eelarvestrateegiat pensionikogujatelt röövitud vahenditega põhiseadust kaitstes purustama.

Hiiglasliku defitsiidiga planeeritav riigieelarve paneb proovile ka kõik Isamaa varasemad riigirahanduse põhimõtted. Martin Helme on juba bravuuritsenud, et mingit kokkuhoidmist selles valitsuses ei tule, laenuraha on leiutatud ja üldse on meestel meri põlvini. Isamaa praegune sisuline juht Urmas Reinsalu on aga teatanud, et EKRE peab “rahakülvi” asemel välja tulema “rahanduslikult vastutustundliku” kavaga. Jutuks ju tore küll. Kui Isamaa annab aga lõplikult ära kogu Mart Laari aegse konservatiivse rahanduspoliitilise joone, ei päästa neid enam tõenäoliselt ükski Parempoolsete antav etendus.

President.

Aasta pärast toimuvateks presidendivalimisteks lepitakse peatselt kokku ka ühine presidendikandidaat. Kõige lihtsam oleks Kadriorgu marssida muidugi Jüri Ratasel. Peaministrikohast riigipea koha kasuks loobudes teeks ta teene nii Eestile kui ka iseendale. Mida kauem see valitsus püsib, seda raskemaks läheb Eesti jaoks hiljem kogu kokkukeedetud kaose korrastamine ja seda piinlikumaks muutub Ratasele endale tema juhitud valitsuse meenutamine ajaloos. Ratas on seni kõik Kadrioru jutud aga tõrjunud.

Kui Stenbocki maja toolist Partsi kassi moodi küüntega kinnihoidmine jääb ka edasi Keskerakonna peamiseks poliitiliseks jooneks, siis on parimad võimalused uue presidendi välja pakkumisel Isamaa. Realistlik analüüs näitab, et Isamaa oleks presidendikandidaadi väljapakkumisel sama tugevas positsioonis ka uues valitsuses.. Ainult, et kumb Isamaa ja milline kandidaat?

Artikkel on kirjutatud ajalehele Postimees ja ilmus 8. septembril

Algava poliitsügise 5 võimalikku murdepunkti was originally published in Arvamuslood on Medium, where people are continuing the conversation by highlighting and responding to this story.


Toeta

Liitu püsiannetajatega

Liitu Reformierakonna püsiannetajate kogukonnaga, et saaksime liberaalse maailmavaate veelgi enamate inimesteni viia. Anna oma pikaajaline panus, et Eesti jätkaks paremal kursil!

Vaata lähemalt