Kunagi kuulsin ühe maali kohta fraasi “see on kaugelt vaatamise pilt”. Terviku ja tausta tajumine nõuab õiget distantsi. Sama lugu on raskete olukordadega: neid mõistetakse õige füüsilise ja ajalise vahemaa pealt. Nii näeme, milline on kaal ja seos kontekstiga. Keerulise teema puhul on nii lihtsam leida vihjed, kuidas muuta lahendus jõukohasemaks, kirjutab riigikogu liige Alar Laneman.
Gordioni sõlme raiumine ühiskondlike teemade puhul eeskujuks ei sobi: tükke on hiljem tervikuks liita raske või võimatu. Pigem tunnistagem meie filmiajaloost elutarkuseks saanud õpetaja Lauri lähenemist, et kui tervet rehkendust ei jõua, tee pool. “Kas kõik või mitte midagi” lähenemine annab sageli tulemuseks tühjuse.
61 riigikogu liiget on üle andnud põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu, nagu oma arvamusloos kirjutab riigikogu liige Eerik-Niiles Kross (vt “Põhiseaduse muutmise eelnõu on valmis. Mis meid selleni tõi?”, PM 8.11). See on selle riigikogu koosseisu üks olulisemaid kui mitte kõige olulisem seaduseelnõu. Eelnõu näeb ette põhiseaduse 156. paragrahvi 2. lõike muutmist nii, et edaspidi saaksid Eesti kohalikel valimistel hääletada üksnes Eesti, Euroopa Liidu ja NATO riikide alaliselt Eestis elavad kodanikud ja Eesti püsielanikest kodakondsuseta isikud. Eelnõu esimene arutelu riigikogus on 19. novembril.
Muutunud olukord nõuab
Nagu reaalne olukord 1992. aastal tingis praeguseks kehtiva kohalike omavalitsuste (KOV) valimiste reeglistiku kehtestamise, tingib uuenenud olukord eelnõus sõnastatud muutuse. Praegune seis peab peegelduma KOVi valijaskonna õigustes. Tsiteerides Krossi: Vene kodanike arv on 1992. aastast mitmekümnekordistunud, kodakondsuseta isikute osa aga langenud 35 protsendilt viieni. Olukord erineb kardinaalselt.
Võõrriikide kodanike osalemine kohalikel valimistel agressioonisõja ajal tähendab Eestile suuri riske. Riigikogu ees seisab ülesanne võtta need riskid arvesse ja otsustada vajalikud muudatused ära. Eestis tuleb kohalikel valimistelgi kehtestada kodakondsustsensus. ELi ja NATO kodanike hääleõigus meie kohalikel valimistel ei too kaasa sisulisi julgeolekuriske ja ühendab meid kindlamalt oma liitlastega.
Ajafaktor on samuti ülitähtis. Euroopas käib sõda. Me ei tohi minna kohalikele valimistele olukorras, kus sõda meie lähikonnas ei näita vaibumise märke ja agressorriigi kodanikel on valimisõigus.
Võimalikud raskused
Sel ajaloolise võimaluse hetkel on märke, et mitte kõik riiklike huvide eest seisvad ja end rahvuslike jõududena esitlevad poliitilised jõud riigikogus ei mõista olukorra tõsidust. Keskerakond on muudatustele vastu. Kõhklemise märgid Isamaa leerist ja kummalised sõnumid Eesti Konservatiivselt Rahvaerakonnalt (EKRE-lt) ei anna kindlust, et nemad kõnealuse eelnõuga ühinevad.
Ei ole tavatu, et suurte poliitiliste otsuste aruteluga põimuvad muud huvipakkuvad poliitikateemad. Tundub, et kõnealusel juhul võib takistuseks osutuda ebareaalne ambitsioon lahendada korraga kõik valimistega seotud probleemid ja tavapärane opositsiooni soov koalitsiooni takistada.
Isamaa tervitas koalitsiooniparteide valmidust asuda toetama põhiseaduse muudatust valimisõiguse puhul ja soovis edasi minna kahe eelnõuga. Samuti on deklareeritud valmisolekut ühisosa leidmisel, kuid nimetatakse probleeme 61 valitsusliidu liikme allkirjaga eelnõu puhul. Esmalt nimetab Isamaa fraktsiooni juht valimisõigust kodakondsuseta isikutele ja teisena seda, et seadus sätestab registreerimise tingimused ja korra.
EKRE juhi sõnutsi ei liitu nad põhiseaduse muutmisega, kui kodakondsuseta elanikud säilitavad valimisõiguse. Nad soovivad, et hääletamisõigus peab olema piiratud Eesti kodanikega. Sellele lisanduksid ELiga liitumislepingu alusel Euroopa riikide kodanikud (vt “EKRE ootab koalitsioonilt põhiseaduse muutmiseks suuremat koostööd”, ERR 6.11). Klassikalisest opositsiooni hoiakust tekitada raskusi koalitsioonile räägib samas intervjuus väljaütlemine: koalitsioon peaks nägema vaeva, et võtta kuulda EKRE seisukohta.
Arusaamatu on EKRE eitav hoiak NATO riikide kodanike suhtes. Valimisõigus ja julgeolek on omavahel eriti sisejulgeoleku kaudu seotud ja meie liitlase eemaldamine sellise vahettegemisega jätab kummalise mulje. Lõplikku otsust pole EKRE oma juhi väitel veel teinud. Loodame, et see langetatakse riiklike huvide alusel. Väga keeruline oleks Eesti inimestele selgitada, miks jäeti sõjaajal agressorriikide kodanikele valimisõigus.
Lisan, et kodakondsuseta isikutelt nüüd hääleõiguse äravõtmine oleks juriidiliselt väga problemaatiline. See rikuks õiguskindluse põhimõtet.
Igasugusel ettekäändel agressorriikide kodanikele valimisõiguse jätmine ei oleks Eesti rahvuslikes huvides. Lootkem, et meil piisab riigimehelikkust ja õpetaja Lauri meelelaadi.