Eesti oma kaitsetööstuse arendamine on valitsuse üks prioriteete ja osa riigi julgeoleku tagamisest ja majanduse konkurentsivõime parandamisest. Eesti ajaloo suurim tööstuse kasvuplaan loob meie kaitsetööstusele uued võimalused kaitsevõime arendamiseks. Senine ebapiisav juurdepääs rahalistele vahenditele on olnud takistuseks kaitsetööstuse arendamisel. Juurdepääs rahale on nüüd loodud, ootame kiireid arenguid, kirjutab Riigikogu kaitsekomisjoni liige Alar Laneman.
Mis on kaitsefond?
Kaitsefond on riiklik fond, mis on loodud riikliku fondijuhi SmartCapi juurde, mis investeerib sõjalise või kahese kasutusega tooteid ja tehnoloogiaid (sh surmavaid tehnoloogiaid) arendavasse või tootvasse ettevõttesse.
Riigi tugi on vajalik selleks, et saada juurde kaitsevaldkonda investeerivaid investoreid. Kaitsefondi loomine annab erainvestoritele suurema kindluse oma investeerimisotsuse langetamiseks. Kaitsefond investeerib nii otse ettevõtete aktsia- või osakapitali kui ka kaudselt erasektori fondide kaudu.
Otseinvesteeringud on kiire võimalus raha turule suunamiseks ning sihituma ja suurema majandusliku mõjuga. Kaitsefondi suurus on 100 miljonit eurot. Fond investeerib Eesti ettevõtetesse või ka NATO riikide ettevõtetesse, kui Eestil on selleks selge huvi. Eelistatakse Eesti ettevõtteid ja tugeva Eesti kohaloluga erasektori fonde. SmartCap otsib investeerimisvõimalusi, kuid ettevõtted saavad ka ise nende poole pöörduda. Investeerimistehinguid teeb SmartCap, investeeringujuhtidele annab nõu investeerimiskomitee ning lisaks luuakse riigikaitse ja julgeoleku ekspertidest koosnev kogu (ekspertkogu). Fondil on ka tegevusvahendid Ukraina toetamiseks.
Ajafaktor on määrav
Olulised on kaks ajahetke. Esimene on vahetult peale Ukraina sõja lõppu, teine juhul, kui agressor otsustab võtta aega oma vägede ümberkorralduseks.
Esimene ohtlik periood on seotud sellega, et kui sõja lõpp ei too kaasa agressori eesmärkide täitmist, on tal saavutamata võit, aga võidujanune pettunud kasutusvalmis armee, mis võib tahta uusi sihtmärke. Sellise võiduta jäänud armee vene rahva sekka lahtilaskmine oleks niigi raskustes ühiskonnas lisapingeid kasvatav ohtlik destabiliseeriv faktor.
Selleks ajaks peab meie kaitsevõime koos liitlastega olema oma heidutuses veenev ja kõhklematult tegutsemisvalmis. Võimelüngad peavad olema kõrvaldatud, ennekõike õhu- ja droonitõrjes ning droonisõjas Seega võime öelda, et kaitsefondi panus oleks siin eriti väärtuslik.
Kui agressor otsustab võtta aega oma armee kohendamiseks, annab see meile lisaaaega. Akuutsed vajadused on selgelt esiplaanil, kuid me ei saa vältida strateegiliselt olulisi pikemaajalisi arendusi. Otsustav peaks olema kaitseplaneerijate ja ekspertide kalkuleeritud hinnang.
Kaitsefond toob värskust tehnoloogiatesse ja võimetesse
Kaitsetööstus on osa riigi kaitsevõimest ja peab olema seotud riigikaitse planeerimise ja selle ajagraafikuga. Vahetu töö fondi juures teeb ekspertkogu ja loodetavasti leitakse viisid koostööks kaitseplaneerijatega.
Kaitsefond on võimalus tuua värskust tehnoloogiatesse ja võimetesse. Arenenud tööstusriikides on kaitsetööstus reeglina riigikaitse tööstuslik alus ja tagab oma riigile vajaliku relvastuse ja tehnika.
Selline ambitsioon meile jõukohane ei ole, küll aga peaks meie ettevõtjate seni näidatud innovaatilisus koos täiendava rahastusega avama uusi võimalusi.
Ei ole välistatud, et meie ettevõtjatel tuleb arendada unikaalseid, ainult Eesti vajadustest tingituid tooteid, mida rahvusvahelistelt tarnijatelt ei leia. Odavate mehitamata süsteemide võidukäik on hea eeskuju.
Riigi panus kaitsetööstusele peab tõstma meie kaitsevõimet
Kaitsefondist rääkides ja selle panuse hilisemaks hindamiseks peame keskenduma tulemustele sõjaliste võimekuste võtmes. Ettevõtete tootmismahtude ja kasumite kasv on majanduse vaatenurgast tervitatav, aga julgeolukorra seisu arvestades võib see olla ebapiisav. Maksumaksja saab veenduda, eriti praegusel turbulentsel ajal, et riigi panus kaitsetööstusele reaalselt tõstab kaitsevõimet.
Edukad oleme juhul, kui tulemiks on reaalne panus näiteks kaitseväe võimelünkade kõrvaldamisse või tänaste kavade kiirem elluviimine. Lihtsamalt väljendades on igasugused arendused ja kõrgtehnoloogiad praeguses olukorras head. Veel parem on, kui nad suudavad hävitada vastase ründevõime, peatavad liugpommid või nn „liharünnakud“, tõrjuvad ründed kriitilise taristu pihta ja aitavad ära hoida eksistentsiaalse ohu meie riigile.
Väga tugev viide tulevikule on see, et terve rida samme on fondi poolt õiges suunas juba astutud. Asutatud on keskus droonitehnoloogiate arendamiseks ja testimiseks ning ollakse välja töötamas eksperimenteerimise õiguslikku raamistikku. Rakendusuuringute programm EIS-is on kahese kasutusega tehnoloogiate arendust rahastatud alates 2021. aastast. Aastal 2025 stardib kiibi kompetentsikeskus.
Partnerid toetama
Kaitsefondi võimaluste kasutamine ei ole ainult fondi juhtide, investeerijate ja ettevõtete vastutus. Ilmselt on tekkimas lisaülesanded nende partneritel. Kaitsevägi ja laiapindse riigikaitse asutused peavad tagama vajaduste formuleerimise ja doktrinaalsete aluste koostamise. Seni hoolega kogutud sõja õppetunnid tuleb tõlkida ning töödelda need kasutuskõlblikuks tööstusele ja arendajatele.
Loodetavasti kasvab meie teadlaste seotus riigikaitsega. Kaitseväe ja sisejulgeoleku koolitussüsteem peab tagama uute teadmiste ja oskuste edasiandmise teenistuses olevale personalile aga ka reservväelastele ja kaitseliitlastele. Meie riigiaparaadi administratiivset võimekust tuleb kaasajastada. Peame olema kindlad, et otsuste, kooskõlastuste ja lahenduste tempo vastab praeguse aja nõuetele.
Riigi strateegiline trende murdev otsus kaitsefondi loomisel avab meie julgeoleku kindlustamisel uued võimalused. Nende võimaluste realiseerimine eeldab kaitsetööstuse ühtset sammu kaitseplaneerijatega ning riigikaitse partnerite toetust valdkonna ettevõtjatele ja arendajatele.