Valitsus kinnitas augustis eriplaneeringu kehtestamisega ajaloolise otsuse, mille toel valmib Pärnumaale kaitsetööstuspark, kus toota laskemoona ja lõhkeainet, kirjutab riigikogu riigikaitsekomisjoni liige Alar Laneman.
Pärnumaale rajatakse kaitsetööstuspark, et tagada meie kaitsevõime ja liitlaste varustatus. Eestil tekib võimalus toota kohapeal laskemoona ja lõhkeainet, see tõstab meie varustuskindlust ja loob riigis uue võimekuse.
Selle otsuse valguses on õpetlik vaadata, kui hästi me õpime kogemusest ja tunneme oma esivanemate tarkusi. Armastame tsiteerida rahvatarkusi ja mäletame neid kirjandusest, kuid tundub, et keerulises olukorras kipub kogutud tarkus mõnikord ununema.
Veel värske kogemuski koroonakriisist tuletab meile meelde, et kui puudub varu, puudub ka valmisolek. Liitlastele ja naabritele toetumine ei pruugi alati olla võimalik, sest esmajärjekorras täidab igaüks enda vajadused ja alles siis vaatab, kas jätkub teistelegi. Nagu lennukis: kõigepealt aseta hapnikumask endale ja siis abivajajale.
Ukraina sõda kordas õppetundi. Sõjavarustuse, laskemoona ja relvastuse müügijärjekorrad pikenesid mitu korda ja hinnad sööstsid taevasse. Jällegi leidis kinnitust tõsiasi: kui puudub riigisisene tootmine, on olukord hapu. Eestile tähendas see sõjaliste võimete loomise kallinemist ja ajagraafikute pikenemist, kuid Euroopa liitlastele meenutas ebapiisavat valmidust.
Esivanemate tarkus kehtib tänapäevalgi
Oluline osa ettevalmistusest on varu loomine. Tühi kott püsti ei seisa. Külmale talvele ei minda vastu tühja puukuuriga. Niisamuti peavad riigikaitse kuurid-sahvrid olema varustust täis. Mõistagi on parim viis laskemoona kokku osta ja ladustada, kuid riigisisene tootmisvõimekus saab varu märkimisväärselt täiendada.
Kriisiajal ei pruugi olla võimalik tagada õigeaegset ega õiges mahus juurdevedu. Ladustamine on kallis ja laskemoona aegumise tähtaeg tingib vajaduse lisa järele. Eesti otsus keskenduda kaitsetööstuses laskemoona ja lõhkematerjali tootmisele on seepärast äärmiselt vajalik samm, tugevdamaks meie kaitsevõimet.
Asukoha valiku mõjust
Mõistan kriitikuid, kellele tehase rajamise plaan on toonud muremõtteid ja küsimusi. Põhjused on arusaadavad.
Esiteks on sedalaadi tööstuse rajamise kogemus meile kõigile uudne, teadupärast tekitab uus ja tundmatu küsimuste kõrval ikka kahtlusi. Teiseks, kaitsetööstus on alati seotud kõrgendatud nõudmistega ohutuse ja julgeoleku suhtes, selle arvelt mööndusi ei tehta. Ohutuse tagavad objektide tehnilised lahendused, tööprotseduurid, ohutus- ja julgeolekumeetmed.
Mõni sõna nähtusest, mida inglise keeles tuntakse NIMBY (ingl k not in my backyard, ’mitte minu tagaaias’) sündroomi all. «Tehas olgu, aga mitte minu lähedal!» Kohalikud huvid tõstetakse esikohale ja kõrgemale kogu riigi vajadusest. See lähenemine on paraku täiesti vastupidine meie riigikaitse põhimõttele. Eesti kaitsevõime on loodud, pidades silmas kogu riigi territooriumi ja rahvast tervikuna. Loogiline on seega eeldada kõigi osalust ühel või teisel moel, sest ohu vastu peame valmistuma ühiselt. Meil ei ole teist valikut.
Tööstuse kohalolek on panus riigikaitsesse
Kodaniku ja riigikaitse suhe ei ole kliendi ja teenuseosutaja suhe. Suhtumine, et kodanik maksab maksu ja riigikaitse ärgu meie õueni ulatagu, sellesse vaatesse paraku ei mahu. Ukraina sõja kogemus kinnitab: sõda sirutab oma haarmed kõikjale ja kõigi inimeste osalus on vältimatu. Igaühe panus on abiks ka sõja tekitatud ärevuse fooni leevendamisel. Mure korral on tegutsemine parim vahend ärevust tõrjuda. Tegutsemine tõstab valmisolekut, mis omakorda hoiab ära tagajärjed.
Tootmise käivitamine on plaanitud 2027. aasta algusesse. Investeeringute maht ulatub 300–400 miljoni euroni, mis elavdab piirkonnas majandusaktiivsust ja loob juurde 300–400 töökohta. Parandamaks kohalikku elukeskkonda, panustab riik teede, elektriühenduste ja muu taristu arenguks üle 50 miljoni euro. Plaanitud on rekonstrueerida Kalli–Tõstamaa–Värati tee kilomeetrid 23,0-23,9. Sama tee Lihula suunal (11 kilomeetrit) plaanitakse kruusatee mustkatte alla viia. Kihlepa külla ehitatakse kergliiklustee. Rekonstrueerimise kavas on Tõstamaa–Lõuka–Ermistu maantee kolme kilomeetri pikkune lõik.
Iga poliitik ei ole riigimees. Poliitik teeb seda, mis toob reitingupunkte ja tähelepanu ühismeedias; riigimees teeb seda, mida vaja. Valitsus, mis teeb vajalikke riigikaitselisi otsuseid, käitub riigimehelikult. Laskemoonatehas on selle kindel tunnistus.