Aivar Sõerd: meie eelarve pole isegi tulemuspõhine. Muidu saaksid lagunevad maanteed kohe raha juurde

Arvamus
|
Aivar Sõerd
|
17.01.2025

Kui seni pole ükski riik suutnud täielikult seostada omavahel tulemusinfot eelarve kuludega, siis Eesti olevat OECD riikidest esimene, kus tulemusjuhtimine ja finantsjuhtimine on seotud.

Tulemuslikkuse hindamine tähendab mitmesuguste tulemuslikkuse mõõdikute kasutamist kogu juhtimisahelas, alates planeerimisest kuni lõpptulemuste hindamiseni. Eesti eelarvepoliitika arendused on rahandusministeeriumi hinnangul innovatsioon avalikus sektoris, mille tulemuseks on läbipaistev eelarve ja tõhus riik.

Karjuv vastuolu

Paraku praktikas see nii välja ei paista. Tegelikkuses on asjad tulemusjuhtimise printsiipidega silmatorkavas vastuolus.

Toon siinkohal näite transpordi valdkonnast. Riigieelarves on transpordi ja liikuvuse programm, mis hõlmab maanteede ehituse ja korrashoiu kulu. Selle programmi üheks prominentseks mõõdikuks on liikluses hukkunute ja raskelt vigastatute arv. Riigieelarve seletuskirjas toodud tulemusnäitajate järgi peaks hukkunute arv langema 2023. aasta 55 hukkunu tasemelt järgmistel aastatel 38 juhtumini aastas.

Hiljuti aga avaldati eelmise aasta kurb statistika. Eesti teedel juhtunud liiklusõnnetustes hukkus mullu 70 inimest. Kasvas ka liiklusõnnetuste ja liikluses vigastatute arv. Näitajad on viimastel aastatel tuntavalt halvenenud, mitte paranenud. Taristuehitajate liidu hinnangul on see kurb statistika osaliselt tingitud teede seisundi halvenemisest kroonilise alarahastamise tulemusel.

Järelikult on teedele juurde vaja

Tulemusnäitajatel põhinevast planeerimise printsiibist lähtudes tuleks riigieelarve kavandamisel valdkonda, kus näitajad on halvenenud ja liiguvad tulemusnäitajatele vastupidiselt, suunata rohkem rahalist ressurssi.

Teede valdkonna rahastamist on aga näiteks transpordiameti juht iseloomustanud selliselt, et eelarves puuduva raha tõttu pole võimalik aastaks 2030 välja ehitada 2+2 sõiduradadega maanteid Pärnu ja Tartu suunal, kruusateede asfalteerimiseks on eelarves null eurot ja teehoiukava tervikvaates raha väheneb võrreldes varasemate aastatega.

Antud näite puhul võib küll öelda, et tulemusnäitajatest lähtuv tegevuspõhine riigieelarve on praktikas osutunud mõttetuseks. Loodetavasti käivitab tulemusnäitajate süsteemi kogemus vähemalt arutelud teede valdkonna rahastamise osas ja oleks hea kui tulemusnäitajate süsteem oleks edaspidi reaalseks sisendiks järgmiste aastate eelarveprioriteetide kujundamisel.


Toeta

Liitu püsiannetajatega

Liitu Reformierakonna püsiannetajate kogukonnaga, et saaksime liberaalse maailmavaate veelgi enamate inimesteni viia. Anna oma pikaajaline panus, et Eesti jätkaks paremal kursil!

Vaata lähemalt