Reformierakonna visiooni nurgakivi on kindlus kogu Eestile. Seisame selle eest, et Eesti inimesed tunnevad ennast kindlalt, meie kodu ja maa on kaitstud ning riik hästi juhitud.
Tugev ja kaitstud Eesti
Eesti peab täna ja lähiaastatel tugevdama oma kaitsevõimet. Selleks oleme kokku pannud selge plaani, kuidas investeerida meie julgeolekusse rohkem kui kunagi varem. Valitsus kinnitas aprillis uue kaitseinvesteeringute programmi (KILP), millega suuname kuni 2029. aastani riigikaitsesse keskmiselt 5,4% SKT-st. See tähendab järgmise nelja aastaga üle 10 miljardi euro kaitsekulutusi.
Mida see tähendab?
- Kaitsekulud ületavad keskmiselt 2 miljardit eurot aastas.
- Arendame maismaa-, õhu- ja meretõrjevõimekust.
- Loome mitmekihilise õhukaitse.
- Hangime rohkem ja kiiremini laskemoona.
- Suurendame kaugmaa rünnakuvõimekust.
- Tugevdame droonivastast kaitset ja elektroonilist sõjapidamist.
- Uuendame mereväge.
- Rajame Narva kaitseväelinnaku ja Balti kaitsevööndi koos droonimüüriga.
Lisaks kasvatame tegevväelaste ja tsiviilteenistujate arvu ning toetame rohkem meie reservväelasi – sest kaasaegne tehnika vajab oskajaid inimesi.
Eesmärk on üks: teha Eestist Euroopa kõige turvalisem paik, kus elada, töötada ja oma peret kasvatada.
Ukraina sõjaline abistamine ja koostöö
Eesti jätkab Ukraina sõjalist abistamist mahus, mis moodustab 0,25% SKP-st ehk üle 100 miljoni euro aastas. Abistamiseks kasutatakse suures osas Eesti kaitsetööstuse tooteid. Eesti ja Ukraina koostöö tulemusel tugevdatakse kaitsevõimet mõlemas riigis ning laiendatakse Eesti kaitsetööstuse ekspordivõimekust.
Kaitsetööstus ja innovatsioon
Eesti kaitsetööstus on lahutamatu osa riigikaitsest ja majandusarengust. Valitsus viib ellu uue
kaitsetööstuspoliitika aastani 2030, mis toetab kohalike ettevõtete kasvu läbi teadus- ja arendustegevuse rahastamise, tootmisvõimekuse suurendamise ning uute tehnoloogiate kasutuselevõtu. Kaitsehangetes rakendatakse lokaliseerimise põhimõtet ning rajatakse terviklik testimise ja katsetamise ökosüsteem.
2026. aastaks on eesmärk käivitada kaitsetööstuspark ning toetada uute toodete arendust ekspordiks ja liitlaste kaitsevõime tugevdamiseks. Lähiaastatel rajatakse koostöös strateegilise partneriga ka lõhkeainetehas, et tagada võtmekomponentide kättesaadavus. Eesti osaleb aktiivselt Euroopa Liidu ühistes kaitsealgatustes ja rahastusprogrammides, luues soodsamaid tingimusi meie tööstuse rahvusvaheliseks konkurentsivõimeks.
Laia riigikaitse arendamine
Valitsus seab keskseks eesmärgiks tugevdada Eesti inimeste valmisolekut erinevateks kriisideks. Valitsus eraldab järgneva nelja aasta jooksul 219 miljonit eurot laia riigikaitse arendamiseks. Selleks ajakohastatakse julgeolekupoliitika aluseid, võetakse vastu uus tsiviilkriisi- ja riigikaitseseadus ning viiakse ellu investeeringuprogramm. Samuti vaadatakse üle elutähtsate teenuste osutajate rollid kriitilise taristu kaitsmisel ja määratletakse rahvusvahelise abi vastuvõtmise korraldus. Tugevdades ühiskonna vastupanuvõimet nii füüsiliste kui küberohtude suhtes, panustatakse strateegilise kommunikatsiooni ja valeinfo tõrje võimekusse.
Sisejulgeoleku tugevdamiseks suurendatakse reageerimisvõimet, arendatakse kriisireservi ning tõhustatakse andmevahetust, et tagada selgus inimese rollides kriisi- ja sõjaajal. Idapiiri väljaehitamine jätkub, sh droonituvastusvõimekuse loomine ja tehnilise seire ulatuslik arendamine. Samal ajal kasvatatakse elanikkonnakaitse suutlikkust – muudetakse hädaolukorra seadust, suurendatakse varjumisvõimalusi ning arendatakse nutikas ohuteavitussüsteem.
Suuremad projektid 2025
2025. aastal tarnitakse ja on tarnitud mitmeid olulisi kaitseotstarbelisi sõidukeid ja relvasüsteeme, sealhulgas:
- lühimaa õhutõrjesüsteemid Piorun ja MISTRAL,
- 6×6 ja 4×4 soomustransportöörid,
- diviisi uus 3. liikursuurtüki pataljon Caesar relvaplatvormil,
- uued kaldaradarisüsteemid,
- liikusuurtükid K9,
- HIMARS mitmikraketiheitjad,
- keskmaa õhutõrje IRIS-T süsteemide esimesed komponendid;
- radarid.
Taristuarenduste seas valmivad laskemoona hoidlad ning liitlaste taristu. Lisaks valmib Tartus uus sõja- ja katastroofimeditsiini keskus.
Tulevikuvaade
Kaitseminister Hanno Pevkur allkirjastas 30. juulil 2025 Kaitseministeeriumi arengukava aastateks 2026–2029, mis toob järgmise nelja aasta jooksul Eestisse üle 10 miljardi euro ulatuses kaitseinvesteeringuid. Kavandatud sammud suurendavad Eesti sõjalist kaitsevõimet ja tugevdavad koostööd NATO liitlastega.
Suurimad arengud puudutavad kihilise õhukaitse loomist, milleks rajatakse õhukaitsebrigaad ning valmistutakse ballistilise õhutõrje võimekuse hankimiseks. Laskemoonavarude täiendamiseks on ette nähtud 3,2 miljardit eurot, mis tõstab oluliselt meie kaitsevõimet pikaajaliselt.
Eesti diviis ja luurevõimekus arenevad edasi – luuakse ISTAR pataljon, mis tugevdab süvaluure- ja sihistamisvõimet, samal ajal arendatakse süvalöögi ja juhtimisvõimet. Kaitseliidu ja reservväe rolli suurendatakse: tõstetakse ajateenijate ja reservväelaste toetusi, investeeritakse malevahoonetesse ning kasvatatakse Kaitseliidu rahastust.
Olulise arenguna rajatakse Kaitseväe linnak Narva, mis võimaldab kiiremini suurendada kohalolu piirkonnas. Samuti jätkub mereväe moderniseerimine ning koos Läti, Leedu ja Poolaga arendatakse Balti kaitsevööndit.
Panustame ka kaitsetööstuse arengusse – Pärnumaale rajatakse kaitsetööstuspark ja laiendatakse toetusmeetmeid, et suurendada Eesti kaitsetööstuse konkurentsivõimet.
Kõik need sammud tuginevad Eesti inimeste tugevale toetusele riigikaitsele. Arengukava eesmärk on tagada, et Eesti oleks valmis igaks võimalikuks ohuks, seistes kindlalt oma liitlaste kõrval ja tugevdades meie ühiskonna turvatunnet.
Eesti kindlustab oma tuleviku, panustades tugevasse ja kaasaegsesse kaitsevõimesse.