Reformierakonna visiooni nurgakivi on kindlus kogu Eestile. Seisame selle eest, et Eesti inimesed tunnevad ennast kindlalt, meie kodu ja maa on kaitstud ning riik hästi juhitud.
Tugev ja kaitstud Eesti
Eesti tugevdab oma kaitsevõimet märkimisväärselt, suunates valdkonda 2025-2028. aastatel 5,6 miljardit eurot riigi ja inimeste sõjaliseks kaitseks. Lisaks eraldati riigi eelarvestrateegia käigus 1,6 miljardit eurot pika laskeulatusega relvasüsteemidele moona soetuseks aastani 2031. Eesti kaitsekulud moodustavad igal aastal vähemalt 3,3% SKP-st, ulatudes 2027. aastaks 3,6%ni SKP-st. See asetab Eesti NATO liikmesriikide seas kaitsekulude osakaalult teisele kohale Poola järel ja USA ees.
Rohkem kui pool kaitse-eelarvest suunatakse kaitseotstarbelise varustuse hangetesse ning kuni veerand laskemoona soetamisse. Hangete ja investeeringute tulemusel suureneb Eesti kaitsevõime maismaal, õhus ja merel. Olulisemateks sammudeks on mitmikraketiheitjate HIMARS soetamine, kolmanda suurtükiväepataljoni loomine, keskmaa õhutõrje arendamine ning kaldaradarite uuendamine. Kaitseliidu varustust täiendatakse ning selle iga-aastane toetus kasvab 2028. aastaks üle 66 miljoni euro.
Ukraina sõjaline abistamine ja koostöö
Eesti jätkab Ukraina sõjalist abistamist mahus, mis moodustab 0,25% SKP-st ehk üle 100 miljoni euro aastas. Abistamiseks kasutatakse suures osas Eesti kaitsetööstuse tooteid. Eesti ja Ukraina koostöö tulemusel tugevdatakse kaitsevõimet mõlemas riigis ning laiendatakse Eesti kaitsetööstuse ekspordivõimekust.
2025. aasta alguses alustatakse kaitsetööstuspargi rajamist. Konsultatsioonid ettevõtjatega on lõppenud ning valitud ettevõtted alustavad toodangu arendamist. Esimese toodangu prognoositud valmimisaeg on juba 2026. aastal. Lisaks on loomisel minikaitsetööstuspark Ämari linnakusse, mille arendamine algab 2025. aasta esimesel poolel.
Kaitsetööstus ja innovatsioon
Eesti kaitsetööstus on oluline osa riigi kaitsevõimest ja majandusest. Valitsus toetab kaitsetööstuse arengut, investeerides järgnevatel aastatel ulatuslikult tootmis- ja teadusarendusse. Kaitsetööstuspargi rajamine 2025. aastal loob võimalused suurendada Eesti kaitsetööstuse ekspordivõimekust ning tugevdada koostööd rahvusvaheliste partneritega. Lisaks pakub Ämari linnakusse rajatav minikaitsetööstuspark väärtuslikku tuge uutele innovaatilistele projektidele.
2026. aastaks prognoositakse esimesi tulemusi kaitsetööstuspargi toodangust, mille eesmärk on toetada Eesti ja liitlasriikide kaitsevõimet. Riik panustab ka rahvusvahelistele hangetele, kus Eesti kaitsetööstuse tooted saavad olla konkurentsivõimelised. Koostöö Ukraina kaitsetööstusega on erilise tähtsusega, pakkudes samas nii praktilisi kogemusi kui ka uusi turgusid Eesti ettevõtjatele.
Laia riigikaitse arendamine
Valitsus eraldab järgneva nelja aasta jooksul 219 miljonit eurot laia riigikaitse arendamiseks. Politsei- ja Piirivalveameti kriisireserv suureneb 1000 inimese võrra, haiglate traumavarusid täiendatakse kuue päeva vajaduse katmiseks ning tõstetakse perearstide ja apteekide toimepidevust. Lisaks investeeritakse 5,3 miljonit eurot riigi küberkaitsevalmidusse.
Valitsus jätkab idapiiri väljaehitamisega ning drooniseire- ja tõrjevõimekuse arendamiseks eraldatakse 16 miljonit eurot. Eesti piiri kaitseks vajalik eritehnika ja masinapargi soetamiseks lisatakse 13 miljonit eurot.
Suuremad projektid 2025
2025. aastal tarnitakse mitmeid olulisi kaitseotstarbelisi sõidukeid ja relvasüsteeme, sealhulgas:
- lühimaa õhutõrjesüsteemid Piorun ja MISTRAL,
- 6×6 ja 4×4 soomustransportöörid,
- diviisi uus 3. liikursuurtüki pataljon Caesar relvaplatvormil,
- uued kaldaradarisüsteemid,
- liikusuurtükid K9,
- HIMARS mitmikraketiheitjad,
- keskmaa õhutõrje IRIS-T süsteemid,
- radarid.
Taristuarenduste seas valmivad laskemoona hoidlad, liitlaste taristu ning toimub miinisadama lainemurdjate rekonstrueerimine. Lisaks alustatakse uue sõja- ja katastroofimeditsiini keskuse rajamist.
Julgeolekumaks
Riigi julgeoleku tugevdamiseks ja kaitsevõime kiireks arendamiseks kehtestati tähtajaline julgeolekumaks, mis kehtib 2028. aasta lõpuni. Maksu kaudu kogutakse nelja aasta jooksul kuni 2,3 miljardit eurot, mida kasutatakse otseselt kaitsevõime tõstmiseks.
Maksumäära on kujundatud nii, et see tagab vajaliku rahastuse olulistele kaitseprojektidele, vähendades samal ajal maksimaalset koormust maksumaksjatele. Julgeolekumaks tõstab ühiskonna teadlikkust kaitsevajadustest ja kaasab iga Eesti kodaniku riigi julgeoleku kindlustamisse.
Tulevikuvaade
Eesti kaitsekulud ja investeeringud suurendavad riigi sõjalist kaitsevõimet ning tugevdavad NATO liitlastega koostööd. Koos Balti riikide ja Poolaga luuakse Balti kaitseliin. Eesti inimestelt saadav toetus riigikaitsele on hindamatu ning riik töötab edasi, et suurendada ühiskonna usaldust ja tuge.
Eesti kindlustab oma tuleviku, panustades tugevasse ja kaasaegsesse kaitsevõimesse.