Kes ma olen? 

Olen doktorikraadiga Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi vanemteadur, spetsialiseerudes osakestefüüsikale. Osalesin 2012. aastal Higgsi bosoni avastamises Euroopa Tuumauuringute keskuses CERN. Olen tegelenud tippteadusega viimased 20 aastat, sellest viimased ca 7 aastat ka administratiivselt panustanud teadusorganisatsioonide juhtimisse. 2019 – 2021 olin Eesti Noorte Teaduste Akadeemia president ning 2021-2022 minister Liina Kersna nõunik Haridus- ja Teadusministeeriumis kõrghariduse ja teaduse vallas. Samuti nõustasin riiki koroonakriisi ajal mudelarvutuste ja prognooside koostamisega. Alates 2023 aastast olen Riigikogu liige, osalen majanduskomisjoni töös ning olen aktiivne energeetika teemades ja paljudes muudes. 

Minu üheks prioriteetseks teemaks on meie energeetika tulevik ning olen tuumaenergeetika aktiivne pooldaja ning loonud Riigikogus vastava toetusrühma ning olnud peamine selle teema tõukaja, mis on viinud ka selleni, et tuumaenergia on nüüd selgelt töös ja plaanid konkreetsed. 

Panustan aktiivselt tehnoloogia ja innovatsiooni valdkonda, olles loonud mitmeid ettevõtteid nii Eesti digiriigi toimimise tagamiseks kui ka rohetranspordi edendamiseks (nt Tesla Rent, mis tegeles nii lühirendi kui taksoteenuse pakkumisega). Olen elektritranspordi ja rohe-energeetika valdkonna eestkõneleja ning panustan mitmetesse riiklikesse arengukavadesse.  

Tulenevalt pidevast füüsikaõpetajate puudusest olen regulaarselt ka asendusõpetajana koolides füüsikat õpetanud. 

Minu abikaasa Kadi õpib 3-6-aastaste laste Montessori juhendajaks ning panustab seeläbi teadlikult tulemusliku lapsepõlve loomisele lastele. Meil on kaks last, kes igapäevaselt kodus ringi askeldavad, Richard (6a) ja Tristan (10a), ning meil on kolm kassi ja kaks koera. 

Mille eest mina seisan?

Olen uhke meie riigi üle, mis on erinevatest katsumustest alati läbi tulnud paremana kui varem, mis on kiirelt võimeline kasutusele võtma uusi lahendusi ning kus kohtab tihti “teeme ära” suhtumist. 

Täna oleme vastakuti mitme suure kriisiga korraga. Meil on julgeolekukriis seoses sõjaga Ukrainas, meil on energeetikakriis, mis on eskaleerunud sõja ja kliimakriisi koosmõjus, ning meil on tegelikult ka hariduskriis, kus puudus õpetajatest on järjest akuutsemaks muutunud, eriti reaalteaduste vallas. 

Kõik kriisid on aga ühtlasi ka võimalused. Võimalused teha ära asju, mida varem erinevatel põhjustel pole saanud teha. Minu missiooniks on kasutada kõige paremini ära oma tausta loodusteadlasena, et aidata kiiremas korras viia läbi nii vajalikud muutused hariduses kui ka energeetikas.

Eduka Eesti võtmeks on targad ja leidlikud inimesed. Targad ja leidlikud inimesed on aga hea arenemis- ja õpikeskkonna tulemus.  Montessori haridus toetab ennastjuhtiva ning leidliku lapse kasvamist, andes talle ka teadusliku mõtlemise oskused ning selge arusaama loodusainete sisust ning olulisusest. Vähemtähtis ei ole õpilaste ja õpetajate vaimne tervis, mis on selles psüühikakeskses hariduses läbivalt toetatud, võimaldades avaneda iga lapse potentsiaalil. Meil on vaja tagada kvaliteetne õpetamine ja juhendamine alates lasteaiast kuni ülikooli doktorikraadiga lõpetava noorteadlaseni. Saame seda teha haridusvõimaluste mitmekesisemaks muutmise kaudu, kus eelistatud on rätsepalahendused, mitte konveiermeetod.

Me peame võimaldama õpetajatel teha oma tööd entusiasmi ja kindlustundega. Me peame neile tagama lisaks õiglasele palgale ka motiveeriva töökeskkonna, kus on perspektiiv arenguks. Peame tegelema sellega, et õpetajaks õppivad noored sooviksid töötada Eesti haridussüsteemis. Eriti terav on õpetajate järelkasvuprobleem loodusteaduste vallas, kus keerukate ainete õpetamisel on ülioluline õpetaja enda eeskuju ja huvi maailma vastu, läbi mille tekiks ja säiliks ka õpilastes huvi reaalteaduste ja inseneeria vastu. See huvi omakorda on aluseks, et me suudaks riigina panustada tõelisse innovatsiooni ja lahendustesse tehnoloogiasektoris. 

IT ning muud reaalharudel baseeruvad uued tööstusharud on kiiremini meie majandust kasvatavad sektorid, kuid ilma püsiva, entusiastliku ja hästi motiveeritud järelkasvuta ei suuda nad meid vedada 21. sajandi tehnoloogia liidrite hulka ja see kasv peatub. 

Tehnoloogiline innovatsioon on vajalik, et aktiivselt panustada energia- ja kliimakriiside lahendamisesse. Eesti vajab kiirelt detailset ja pikaajalist energeetikaplaani, mis tagaks laiapõhise tootmisvõimekuse erinevatest allikatest ja võimalikult paljude kodanike osalemisvõimaluse kas iseseisva tootmise või motiveeritud tarbimise juhtimise kaudu. Meil on vaja häid partnerlussuhteid ning adekvaatseid ülekandekanaleid naabritega. Meil on vaja ka pöörata rohepööre hoopis puhaskasuks: kasuks igale kodanikule, kasuks majandusele ning keskkonnale. 

Leian, et igaüks peaks saama panustada keskkonnasõbralikku energiasüsteemi oma kodus, ühistus või ettevõttes. Riik peaks tagama lihtsad ja paindlikud meetmed ja regulatsioonid, mis võimaldavad tarbimise juhtimise, tootmise ja salvestuse kaudu võrku stabiliseerida ning sellest teenida lisasissetulekut muutes elektriarve mitte püsiva ahastuse, vaid rahulolu allikaks. 

Lisaks tööle Riigikogus, mis annab hea ülevaate ja võimaluse terve riigi kontekstis Eesti käekäiku suunata olen ka aktiivne Rae vallas, kus osalen keskkonna komisjoni töös. Minu eesmärk on seista selle eest, et Rae vald oleks endiselt üks parimaid omavalitsusi kus elada, et meil oleks mugav ja turvaline siin liigelda ning lastel oleks lasteaiast alates head võimalused. Olen ka ise kogenud olukordi oma kodukülas, kus on olnud suuremaid muresid ühenduste, transpordi ja muuga, mistõttu tean kui oluline on kogukonna huvide hea selgitamine vallas. Usun, et suudan tuua häid kogemusi terve riigi tasandist ning oma kogemustest kodukülas hea kombinatsiooni ka vallavolikokku.