Esimesed kuud Räpina vallavanemana on kinnitanud minu arusaama, et siinne tugevus ei seisne üksikutes otsustes, vaid igapäevaste tegevuste järjepidevuses. Elu Kagu-Eestis ei püsi iseenesest – seda hoiavad inimesed, kes teevad oma tööd vastutustundlikult, pika etteplaneerimise ja läbimõtlemisega, kirjutab Räpina vallavanem Mikk Tarros.
Minu esimesed kohtumised vallavanemana on seda selgelt näidanud. Hästi toimivad koolid ja lasteaiad, tegusad noortekeskused, ettevõtlikud inimesed ja tööandjad, aktiivsed seltsid ning kogukonnad, kus eri põlvkonnad hoiavad üksteist. See mitmekesine panus on aastatepikkuse töö tulemus.
Olen Räpina ühisgümnaasiumi vilistlane ja pärit Kagu-Eestist – Räpinast. Minu tee tõi mind pärast õpinguid ja tööd mujal tagasi siia. Olen lõpetanud bakalaureuse- ja magistriõppe riigiteaduste erialal Tallinna Ülikoolis ning töötanud nii riigi- kui ka mittetulundussektoris, viimati kaitseministeeriumis ministri nõunikuna. See kogemus on andnud hea arusaama riigi tasandi otsustest ja nende mõjust kohalikele kogukondadele.
2025 oli aasta, kus meie riigi kaitsmine ja sellega seotud teemad tõusid enim esiplaanile. Tehti raskeid, kuid vajalikke otsuseid, et säiliks kõige olulisem – meie vabadus ja võimalus oma elu ise korraldada. See kindlus ei ole iseenesestmõistetav ning vajab pidevat investeerimist.
Samas loob see aluse, et saaksime kohalikul tasandil oma elu korraldada. Panustada haridusse, hoida toimivat sotsiaalsüsteemi ja tagada hea elukeskkonna. Nii on omavalitsusel võimalik panustada sellesse, et teed ja tänavad oleksid korras, lumi lükatud ning lastel mänguväljakud, eakatel tugi, teades samal ajal, et riik on kaitstud.
Elu Kagu-Eestis püsib eelkõige tänu inimestele. Tänu neile, kes hoiavad elus kohalikku kultuuri ja hariduselu ning ettevõtlikkust, mis loob töökohti ja hoiab majanduse toimimas. Ettevõtjad, talunikud, teenusepakkujad ning töötajad on osa piirkonna igapäevasest toimimisest.
2026. aasta algus tõi paljudele tööinimestele kauaoodatud muutuse. Jõustus tulumaksureform, mis jätab inimestele rohkem raha kätte. See puudutab meie kogukonnas paljusid – õpetajaid, kaitseväelasi, päästjaid, politseinikke, meditsiiniõdesid, ettevõtjaid ja ka pensionäre.
Samas on oluline, et me ei unustaks neid, kes vajavad rohkem tuge. Abivajajad ei tohi jääda üksi ei igapäevastes muredes ega kriisides. Toimiv sotsiaalsüsteem, kättesaadavad teenused ja inimlik tugi on turvalise elukeskkonna osa. Omavalitsuse roll on olla esimene ja kõige lähem tugi. Seetõttu on plaanis järgnevatel aastatel arendada edasi sotsiaalvaldkonna teenuseid nii kogukonnas ja Räpina haiglas kui ka pakkuda uusi hooldusvõimalusi vallas laiemalt.
Koostöö on siin võtmetähtsusega. Nii omavalitsuste vahel kui ka koostöö riigiga, et ühistegevuses jagada parimaid kogemusi ning koos teiste omavalitsustega konkureerida edukamalt projektides, mis toovad siinsetele inimestele reaalselt kasu. Olgu selleks paremad vaba aja veetmise võimalused, uute teenuste loomine või elukeskkonna arendamine – koos tegutsedes saab ette võtta suuremaid ja mõjusamaid samme.
Riigil on oluline roll partneri ja võimaldajana. Sama tähtis on ka see, et riigi otsused, mis mõjutavad kohalikke kogukondi, oleksid lihtsalt mõistetavad, selge ajakavaga ning põhjendatud. See annab omavalitsustele võimaluse planeerida vastutustundlikult ja teha pika ajalise vaatega otsuseid.
Sama olulised on aktiivsed kogukonnad ja kodanikühiskond, kes panustavad näiteks elamute renoveerimisse, taristu arendamisse või kohalikku kultuuri. On oluline, et kogukonnale pakutaks jätkuvalt võimalusi ise enda käe järgi ümbritsevat keskkonda arendada, seda projektide ning arenduste kaudu.
Alanud aastal on Kagu-Eestisse oodata riigilt mitmesuguseid investeeringuid, eelkõige teede ja taristu valdkonnas. Sellest võidavad siinsed inimesed, kellel lüheneb teekond koju, tee läheb mustkatte alla ja paraneb liiklusohutus. Mulle kui omavalitsusjuhile on oluline, et ühendused oleksid jätkuvalt head, siit oleks võimalik minna ja koju tagasi tulla nii rongi, bussi kui ka autoga.