Majanduse konkurentsivõime ja kasv on Reformierakonna prioriteet
Ühes sellega ka meie julgeolek ja korras riigirahandus, sest ilma julgeolekuta ei tehta ega tule siia ka investeeringuid ning korras riigirahanduseta kasvab meie võlg ja laenud on kallid.
Leiame, et riik majandust ei juhi, vaid riigi roll on olla ettevõtjatele stabiilne partner, luua neile parim võimalik keskkond ja vabadus toimetamiseks ning vähendada ettevõtlust piiravaid tegevusi.
Nüüd, kui otsused Eesti riigi kaitseks on mitmeks aastaks tehtud ning riigirahandus jätkusuutlikumale rajale viidud, on valitsuse tugev fookus majandusteemadel.
Prioriteetsuse taset näitab valitsuse julgeolekukabineti kõrvale loodud majanduskabinet, mille formaat võimaldab arutada ja läbi mõelda, millised tegevused igas valdkonnas panustavad majanduse konkurentsivõime kasvu ja aitab hoida kätt pulsil vajalike tegevuste elluviimisel.
Tegevuste elluviimiseks koostatakse koos ettevõtjatega iga-aastane konkurentsivõime suurendamise tegevuskava, millesse panustavad kõik ministeeriumid ning mis koosneb konkreetsetest ja mõõdetavatest tegevustest, näiteks kuidas muuta Eesti atraktiivsemaks investeeringukeskkonnaks, kuidas suurendada eksporti ja tootlikkust ning kuidas tagada vajalik oskustööjõud.
Mõned näited otsustest, mida on Kristen Michali valitsus juba teinud majanduse konkurentsivõime tugevdamiseks:
- Suurinvesteeringute meede. 160 miljoni euro eest toetusi, mis toob vähemalt 1,6 miljardi euro eest uusi investeeringuid.
- Kaitsetööstusfondi maht kahekordistatud 100 miljoni euroni.
- Käivitasime valitsuses majanduskabineti. Fookuses majanduse, konkurentsivõime ja ettevõtlusega seotud teemad.
- Ekspordi toetusmeede.
- Tuuleparkide arendusalad riigimaadel.
- Vähendame bürokraatiat. Loe kõige viimatisest muudatusest→
Sammud majanduskasvu heaks
1. Tööjõud, eriti oskustööjõud peab muutuma kättesaadavaks. Teeme reeglid oskustööjõu kontrollitud toomiseks. Tööjõupuudus on ettevõtluse struktuurne probleem kohe kui majandus veidigi kasvule tahab pöörata. Lahendame selle koos ettevõtjatega.
2. Kaitsetööstuse suur kasvamine. Ukraina vajadusi hakkavad tootma Eesti kaitsetööstusettevõtted. Järgmise nelja aastaga 400 miljoni ulatuses. See on Eesti ajaloo suurim tööstuse kasvatamise plaan.
3. Riigihangete seaduse muutus. Arvestame innovatsiooni, ja lokaliseerime (Eestisse) seda, mida saab. Kaitsemoona hankimisel kasutame vastuostude printsiipi, st. saame 100 – 200 miljoni eest siia uut hooldusteenust/tootmist.
4. Planeerimine kiireks. Planeerimise kiirus otsustab kui kiiresti sünnivad uued tootmised ja töökohad. Me peame saama maailma parimate hulka.
5. Reeglid lihtsaks. Keskkonnalubade menetlus peab minema kaks korda kiiremini. Keskkonnamõjude hindamine vaid seal, kus vaja. Ettearendatud tööstusalad, kus ettevõtluse alustamine ei vaja uusi aeganõudvaid hinnanguid.
5. Nõudeid vähemaks. Iga uue ettevõtetele halduskoormust toova nõude kehtestamiseks on vaja üks olemasolevatest nõuetest tühistada.
7. Digitaalne ja kiire asjaajamine: Nullbürokraatia printsiibi ellu kutsumine. Aruandluse, infovahetuse, tegevuste planeerimise ülevaatamine ning teadlik valik, et seal, kus uuest infokorjest ühiskonnale või ettevõtlusele kasu ei sünni, selliseid nõudeid me ei loo.
8. Euroopa Liidu rahade kiirem kasutamine. Välisrahade tark ja tempokas kasutamine annab majanduses tööd ja kasvu ka keerulistel aegadel. Suurte taristuprojektide (näiteks Rail Baltic) puhul iga siia toodud euro annab ca kolmandiku maksudena lisaks tehtud töödele meie majandusse tagasi.
9. Suur/investeeringute pakett. Töös on suurinvesteeringute pakett, millega pakkuda täiendavat riigipoolset tuge ja eeliseid sarnaste roheliste ja kõrget lisandväärtust pakkuvate tööstuste siia tulemisel või siin laienemisel. Investeeringute meelitamisel käib riikide vahel kõva konkurents ja Eesti peab selles oma väärtuspakkumistega välja paistma.
10. Energeetika. Loome palju puhast ja fossiilsetest kütustest soodsamat energiat. Sellele põhinedes saab tekkida uusi kõrgema lisandväärtusega ja ekspordivõimelisi tööstusi majanduse kasvuks.