Kas sinul on ka sellest poliitikast vahel lihtsalt… kõrini? Mina ütlen ausalt, et mul oli. On olnud aegu, kus ma jälgisin kõike eemalt ega suutnud ära imestada, kuidas inimesed meie väikeses vallas lihtsalt ei saa omavahel läbi.
Üksteise halvustamine, pidev vastasseis, klikkide mängud, teabenõuded justkui kivide loopimine üle aia – kõik see ei vii meid ju mitte sentimeetritki edasi.
Ja see panebki mind mõtlema, kas seda aega ja energiat, mis kulub kaklemisele, ei saaks suunata hoopis millegi ehitamiseks. Millegi päriselt ära tegemiseks?
Valga vald ei ole Tallinn. Me ei ole ka Tartu. Meil ei ole lõputult inimesi, spetsialiste, käsi ja jalgu, et töö ära tehtud saaks. Ja just seetõttu peame me siin omavahel läbi saama. Kui meie ei saa, siis kes veel? Kui mina, sina ning kogu meie kogukond ei suuda kokku leppida, siis kuidas saab siia tulla keegi uus kas elama, tööle, peret looma või sündmust korraldama? Millise mulje me jätame?
Mulle teeb haiget see, et väline mürin kustutab meie sisu. Ja ma ei ütle seda kellegi vastu – ma ütlen seda kõigi nimel. Sest ma tean, et koostööst sünnib rohkem kui vastandumisest.
Ma ei tulnud siia, et “vastu minna”. Ma tulin siia, et koos edasi minna. See oligi minu jaoks lõpuks see tõuge. Mitte et ma oleks kunagi kadunud olnud, lihtsalt tähelepanu keskmesse ei ole ma seni astuda tahtnud. Aga nüüd tunnen, et enam ei saa kõrvale jääda. Selle valla pärast. Nende inimeste pärast. Sinu pärast.