128

Atso Adson

Valga vald

Erakonda küll ei kuulu, aga olen selle loomisest peale kuidagi sarnaselt mõelnud ja elanud. Liberaalsus ning vabadus on peamised eelised. Poliitikas on alati küsitavusi, tõuse ja mõõnasid, aga lojaalsus ning endaga arvestada lubav suhtumine on olulisimad.

Olen sündinud, kasvanud ja põhikooli lõpetanud Lüllemäel, misjärel omandanud keskhariduse Valga 1. keskkoolis. Metsandusliku kõrghariduse sain Eesti põllumajandusakadeemias, tänases maaülikoolis. 

Pärast Tartu perioodi lõppu teadsin kindlalt, et naasen Valgamaale. Aastasadade pikkuse ajalooga põlistalu Tõllistes ootas, et uus põlvkond võtaks toimetused üle. Väljakutseid pakkunud vabariigi algusaastad sundisid õppima ise hakkama saama. Tänu vene, saksa ja inglise keele oskusele sattusin puidutööstuse maastikule ning sain kogemusi nii kodumaal kui ka piiri taga. Väiketootmise üldise raugemise järel osutusin konkursi korras valituks Valga linnametsnikuks, pidades seda ametit 10 aastat. Sellest perioodist on mul ka lähem kokkupuude kohaliku omavalitsuse olemuse ja töökorraldusega. 

Sujuvalt on elu viinud mind metsanduslikus suunas edasi ning hetkel toimetan ligi 14 aastat Valgamaa Metsaühistu MTÜ juhatuse esimehena. Sellest aastast osalen ka Keskühistu Eramets juhatuse töös. Olin kahel perioodil ka Eesti erametsaliidu juhatuse liige. Loomuliku jätkuna olen omandanud erametsaomanike nõustaja ehk metsakonsulendi oskused ja õigused. Hetkel keskmiselt 600-liikmelise ühistuga tegelemine võtab põhiosa minu ajast. Ühiskondlikud ning keskkonnaalased protsessid tõestavad igapäevaselt, et ilma enesetäienduse ja pideva õppimiseta pole võimalik ei ühistegevuses ega ka töös inimestega edasi liikuda. 

Kodukandi arengu jaoks pean olulisimaks töökohtade olemasolu, ettevõtlusvabadust ning ettevõtjate huvi regiooni tulla ja investeerida. Kiire ning bürokraatiavaba asjaajamine peaks olema kohaliku omavalitsuse prioriteet. Ettevõtjate tulek piirkonda toob siia ka pered, lapsed ja uued töökohad ning areneb taristu ja sotsiaalne võrgustik. Me kõik saame aru, et kui eelarvesse vahendeid ei laeku, siis ei ole ka piisavaid sotsiaalseid hüvesid. Ei saa jagada seda, mida me ise tootnud ei ole. 

Hea haridus on elus hakkama saamise eeldus ning Valga vallas on selle omandamiseks suurepärased võimalused. Kurb on näha ja kuulda arvamusi, et Valgas on igav ning siin pole midagi teha. Me ise ei tohi lasta sellisel ääremaastumise mõtteviisil endale pähe pugeda. 

Soovin panustada koduvalla arengusse eeskätt oma loodus- ja keskkonnaalaste teadmistega. Hiiliv looduskaitse on tekitanud palju pingeid ning võimalusel püüan ära hoida KOV-i tasandil uute piirangute tekkimist. Viimaste aastate geopoliitilised arengud on avanud silmad hoopis teises vaates – elanikkonna kriisiolukorras hakkamasaamise suunal. Tiheasustuspiirkondade korrusmajad on suur väljakutse ja siin sooviks küll olukorda parandada. Majade seisukord tuleb ära kaardistada ning tagada kasvõi KOV-i abiga esmane kriisis toimetuleku võimekus.

Olles maailmas palju reisinud ja näinud, sooviksin kodukandi otsustajatega nähtut ning kogetut jagada, et Valgat igati atraktiivsemaks muuta. Lisaks olen peaaegu eluaegse rahvatantsijana valmis ka valla kultuurielus kaasa rääkima.