Olen Kambja valla elanik alates 2007. aastast, kuid suvekodu on mul Pangodi kandis olnud juba palju kauem. Nii võiks mind valla mõistes nimetada kahepaikseks – alaliselt elan Õssu külas, kuid suved veedan Pangodis. Mõlemad valla servad on mulle tuttavad ja hingelähedased.
Olen abielus ja kahe täiskasvanud lapse isa. Kogu oma teadliku tööelu olen olnud seotud spordiga: alustasin kehalise kasvatuse õpetajana, innustades lapsi liikuma, ning juba pikemat aega töötan Tartu linnas – meie naaberomavalitsuses – spordi- ja terviseliikumise eest vastutaval ametikohal. Seetõttu on omavalitsuse töökorraldus mulle hästi tuttav ja tean, kuidas see peaks kohalike inimeste heaks toimima.
Paljud tunnevad mind just Tartu Maratoni lasteüritustelt. Olen seal aastaid päevajuhina lapsi rajale suunanud ning nüüdseks on nii mõnestki toonaseist osalejaist saanud lapsevanem, kes oma lapsi rõõmuga samadele radadele toob.
Kuigi minu töö on seotud Tartuga, olen hingelt Kambja valla elanik ning soovin aktiivse kodanikuna panustada koduvalla arengusse, paremasse eluolusse ja eduloosse.
Meie vallal on oma edulugu, traditsioonid ja tegusad inimesed, mis annavad sellele näo. Usun, et seda tuleb hoida ja väärtustada. Samas tahan aidata kaasa uutele ideedele ja edulugudele, mis muudavad valla toimimise inimeste jaoks lihtsamaks ja kättesaadavamaks. Ja seda mitte kunstintellekti, vaid inimliku mõistuse ja tahte abil.
Mul on kolm soovi – nagu kuldkalal:
- Soovin, et Kambjast saaks liikuma kutsuv vald. Et lastel oleks koht mängimiseks, isadel avalik palliplats sõpradega sportimiseks, emadel turvalised jalutusteed lapsevankriga liikumiseks ning naabrimehel kergliiklustee, mida mööda rattaga põllule sõita. Et memmel ja taadil oleks koht tantsimiseks ning pereliikmest Mukil plats, kus jalga tõsta.
- Soovin, et meie vallast saaks Eesti edulugu – paik, kus ettevõtjal on hea äri teha, põllumehel põldu pidada ja igal inimesel lihtne elada. Kus huumoril on ruumi ja elu toob rõõmu – kas või kuldmune muneva kana näol.
- Soovin, et vallast kujuneks keskkonnasõbralikum ja turvalisem kodu, kus pole vahet, kas liigud autoga, rattaga või jalgsi – ikka jõuad turvaliselt koju. Tahan, et vesi oleks puhas nii kraanist kui kaevust, järves ujudes aga selge ja värske. Et teaksime, kuhu viia kulunud püksid või vana adra, ning et meie kõigi teadlikkus ja soov keskkonda hoida kasvaks. Nii säilib Kambja ka tulevaste põlvkondade jaoks.
Lihtne? Ei. Aga just selle nimel olen valmis oma kogemusi rakendama.
Maailmas ringi liikudes on mult sageli küsitud: „Where are you from?” Olen alati huumoriga vastanud: „I am from Kambja.” Kui küsija imestunult silmi pööritab, täpsustan: „From North-Europe, Kambja.”
Olen uhke, et olen Kambjast!