Olen endine diplomaat, kes teinud veerandsajandi pikkuse eduka karjääri Eesti välisteenistuses. Täna olen vabakutseline, õpetan gümnaasiumides valikainena diplomaatiakursust, tõlgin ja teen muid töid, mis hingele rahu ning vaimule rahuldust pakuvad.
Kuigi päritolult olen põhjaeestlane, sai Tartu mu koduks juba ligi kümme aastat tagasi. Tartu on hea vaimuga linn ning võttis mind kohe omaks, nii et algusest peale olen end põlise tartlasena tundnud.
Otsustasin kandideerida, sest soovin anda oma panuse, et Tartu jääks ka edaspidi sõbralikuks ja koduseks linnaks. Endise diplomaadina ei ole ma harjunud tegema suuri sõnu, vaid pigem leidma mõistlikke lahendusi nii suurtele kui ka väikestele muredele. Üks mu juhtmõtteid on kompromissivalmidus. Mulle ei meeldi õhinapõhine kampaanialikkus otsuste tegemisel. Soovin, et Tartule olulised otsused sünniksid mõistlikus arutelus ning ratsionaalsetele argumentidele tuginedes. Teema, kus kindlasti tahan kaasa rääkida, on liiklusohutus. Eriti see osa, mis puudutab mootorsõidukite ja jalgrataste liikluskorraldusele mõistliku tasakaalu leidmist.