Hele Everaus on meditsiinihariduse saanud Tartu Ülikoolis, mille ta 1977. aastal cum laude lõpetas. Tööle asus Tartu Ülikooli arstiteaduskonda 1977. aastal teaduslabori vanemlaborandina. Edasine töö nii teaduses, õppejõu kui ka arstina kandis vilja 1984. aastal meditsiinikandidaadi väitekirja kaitsmisega ja 1993. aastal meditsiinidoktori kraadi saamisega. Hele Everaus jätkas hematoloogia- ja onkoloogiaprofessorina Tartu Ülikoolis.

Rahvusvaheline tegevus on olnud intensiivne, alustades Pariisi VII Ülikooli Saint-Louis Vähikeskuse ja Hadassah Ülikooli Luuüdi Transplantatsioonikeskusega ja jätkudes Helsingi Ülikooli Haigla, Karolinska Instituudi, Nebraska Ülikooli Meditsiinikeskuse, Mayo Kliiniku, Dana Farberi Vähikeskuse ja paljude teistega. Mitmes keskuses on Hele Everaus käinud kutsutud esinejana.

Hele Everaus käivitas Eestis ja Balti riikides esimese luuüdi transplantatsiooniprogrammi ja tegi 1993. aastal esimese luuüdi siirdamise. Euroopa Vere- ja Luuüdi Transplantatsiooni Assotsiatsioon omistas Hele Everausile 2013. aastal kliinilise elutöö preemia ja nimetas organisatsiooni auliikmeks. Ta on loonud ja juhtinud 2000. aastast kuni 2016. aastani Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Tartu Ülikooli hematoloogia-onkoloogia kliinikut, mis sai 2015. aastal Euroopa Vähiinstituutide Assotsiatsiooni rahvusvahelise akrediteeringu. Hele Everaus oli Kliiniku rahvusvahelise akrediteerimisprotsessi algataja ja eestvedaja.

1998.–2003. aastani oli Hele Everaus Tartu Ülikooli arendusprorektor, sellesse perioodi mahtus muude teadus- ja innovatsioonitegevuste juhtimise kõrval Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituudi asutamine, Eesti Mereinstituudi liitumine Tartu Ülikooliga jm.

Hele Everaus on tegutsenud aastaid Eesti Bioeetika Nõukogu esimehena ja olnud Euroopa Nõukogu Bioeetika juhtkomitee liige.

Aastaid on Hele Everaus olnud ka Euroopa Komisjoni teadusekspert.

“Eeltoodud kogemus nii kodumaal kui ka rahvusvahelisel tasemel on loonud võimaluse analüüsida ja vajadusel otsida lahendusi praegustele kitsaskohtadele Eestis. Eriliselt puudutavad mind meditsiini ja sotsiaalküsimused ja eetilised aspektid meie kõikides tegevusvaldkondades. Poliitilised tegevused saavad toimida vaid siis, kui tuginevad aususel ja inimeste austamisel.

Raske on silma vaadata inimestele, kaasaarvatud haigetele, kui olen lugenud OECD raportist mitmest Eesti tervishoiusüsteemi puudujäägist: Eestis on Euroopa suurim katmata ravivajaduse määr, tervishoiu rahastamine on kaks korda madalam EL-i keskmisest ja viimasest tingituna siis ka üha pikenevad järjekorrad eriarstide juurde: sellest tulenevalt on võrreldes EL keskmisega oluliselt suuremad välditava suremuse kordajad. Peamiselt seetõttu, et suremus südame-veresoonkonna haigustesse ja vähki on Eestis suur.

Olen valmis kuulma Teie muresid seoses Tartus tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja sotsiaalkaitse probleemidega. Nendele probleemidele tuleb otsida lahendusi.”

Olen kuulunud Eesti Riigikogu XIV koosseisu ja lühemat aega asendusliikmena XV koosseisu. Tartu Linnavolikogus olen tegutsenud aastaid.

Minu veendumus on, et rahva valituks osutuvad linnavolikogu saadikud vastutavad linnakodanike ees iga oma tegevusega iga päev.

Olen kindlalt alati esiplaanile seadnud inimeste vajadused, mured ja ootused. Selle nimel tegutsen.