Tallinn

“Meie pealinn peab seisma vabaduse ja avatuse eest, nagu ühele euroopalikule pealinnale kohane. Soovin pakkuda Tallinnale juhtimist, mis ühendab eestikeelsuse, põhjamaise linnaruumi
ja väärtuspõhise sihi.”
Maris Lauri, Tallinna linnapea kandidaat

Eestimeelne juhtimine, põhjamaine pealinn! 


Parem Tallinn algab arusaamast, et Tallinn on nii Eesti pealinn kui ka paljude inimeste armastatud kodulinn. Tallinn väärib Eesti pealinnale kohast juhtimist, mis loob ja ehitab. Tallinn väärib läbimôeldud juhtimist. Tallinlane väärib linna, mis kasvatab Eestit – mitte ainult numbrites, vaid ka inimeste heaolu ja euroopaliku elukvaliteedi kaudu. Linnajuhtimine peab olema tasakaalukas, väärtuspõhine ning tuginema andmetel ja teadmistel.  



Läbipaistev juhtimine


Pealinna otsused peavad sündima avatult ja põhjendatult ning koostöös linlaste ja ekspertidega. Linnajuhtimine peab olema usaldusväärne, nii et iga tallinlane saab aru, kuidas ja miks midagi otsustatakse. Läbipaistvus tähendab ka vastutuse võtmist nii edu kui ka ebaõnnestumiste korral. Pealinn on tugev siis, kui inimesed tunnevad, et neid kuulatakse ja nendega arvestatakse.



Avatud ja innovatiivne ettevõtlus


Tallinna areng peab põhinema andmetel ja pikaajalisel vaatel ning julgusel seada ambitsioonikaid eesmärke. Linnajuhtimise fookuses peab olema ettevõtlikkuse ergutamine ning maailmale avatud ja innovatiivse majanduse soosimine. Linna investeeringud peavad looma nii tuntavat kui ka nähtavat väärtust – olgu see uus kool, spordihall või digilahendus. Targad otsused toovad kaasa parema elukeskkonna ning tugevdavad linna majanduslikku alust. Iga euro peab töötama linlaste hüvanguks.



Linn elanikele ja külalistele


Tallinn peab olema linn, kus kõigil on turvaline ja hea elada. Tallinna külaline – ükskõik, mis põhjusel või kui kauaks ta siia tuleb – peab tundma, et ta on oodatud. See on linn, kus ruum toetab ettevõtlust, pakkudes teenustele sobilikku keskkonda. Linnaruum peab looma võimalusi kohtumiseks, liikumiseks ja kogukondlikuks eluks. Me ei ehita lihtsalt maju, vaid loome inimsõbralikke tänavaid, parke ja naabruskondi – põhjamaist linnaruumi. Hooliv linn hoolib igast inimesest ja tema vajadustest.

TOSIN TEGU TALLINNAS

1. Tagame igale lapsele võimaluse saada kodu lähedal kvaliteetset eestikeelset haridust alates lasteaiast: viime lõpule ülemineku eestikeelsele ja eestimeelsele haridusele ning parandame õpetajate töötingimusi ja karjäärivõimalusi eesmärgiga tagada õpetajate järelkasv.
2. Hoiame eakad tervete ja tegusatena: käivitame aktiivsuskonto, mille abil saavad Tallinnas elavad pensionärid igal kuul teatud ulatuses linna toel sportida, kultuuriüritustel osaleda või terviseteenuseid kasutada. Arendame koduhooldusteenuseid ning rajame erinevatesse linnaosadesse teenusmajad, kus eakad saavad elada ja igapäevaeluks vajalikke teenuseid.
3. Parandame tasemel arstiabi kättesaadavust: viime lõpule Tallinna linnale kuuluvate haiglate liitmise ühtseks Tallinna haiglaks ning tõstame linna raviasutuste teenuste ja juhtimise kvaliteeti. Muudame valveperearstiteenuse kättesaadavaks kõikidele linna elanikele ja tagame, et vaimse tervise abi jõuab inimeseni enne, kui mure muutub kriisiks.
4. Loome noortele paremad võimalused kodu soetamiseks: korraldame paremini planeeringute ja ehituslubade menetlemise, mis tähendab, et erasektor saab rohkem ehitada ja korterite hinnad muutuvad turul taskukohasemaks. Toetame valitsuse plaani võimaldada peredel kasutada pensioni teist sammast kodu soetamise sissemaksu tagatisena.
5. Lähtume otsustamisel pikemast tulevikuvaatest, vajaduspõhisusest ja inimese vaba eneseteostuse toetamisest.
6. Reformime linna juhtimist: teostame koostöös erasektoriga linnajuhtimise revisjoni eesmärgiga vähendada bürokraatiat. Edendame linna mitmekeskuselist arengut ning tugevdame kogukondade sidusust, andes suurema otsustusõiguse linnaosadele ja käivitades igas linnaosas asumifondi. Vähendame linna ametite ja abilinnapeade arvu.
7. Kasutame nutikaid lahendusi: tugineme otsuste tegemisel andmetele ja ekspertteadmistele, rakendame teenustes tehisaru ning toome kodanikule vajalikud teenused ja teabe kasutajasõbralike digilahenduste abil käeulatusse.
8. Toome kõrge lisandväärtusega tööstuse linna tagasi: käivitame eelplaneeringu uue kõrgtehnoloogilise tööstuspargi rajamiseks Lasnamäele. Kujundame tipptasemel linnaruumi, et tehnoloogiaettevõtted saaksid pealinna meelitada tipptegijaid.
9. Loome kõiki arvestava liiklusega põhjamaise linnaruumi: Tallinna liiklus peab eelkõige arvestama inimeste heaoluga ning olema turvaline ja mugav liikumiseks nii 8- kui ka 80-aastastele. Ehitame rohkem rattateid ja teeme need ohutumaks, loome linnaosadesse juurde rohe- ja puhkealasid ning pikendame jalakäijatele ja kergliiklejatele rohelainet.
10. Ühendame linna kiire, mugava ja andmepõhiselt uuendatud ühistranspordivõrguga: alustame trammiteede projekteerimist Kristiinesse, Haaberstisse, Lasnamäele ning Mustamäele. Viime lõpule Tallinna ja Harjumaa ühistranspordivõrgu rajamise ning vähendame inimeste sõltuvust autoga liiklemisest.
11. Hoiame Eesti kultuuri ja pärandit, arendame loomemajandust ja võimestame kultuurikorraldajaid. Toetame rahvusvaheliste sündmuste korraldamist Tallinnas ning nende turundamist välisriikides.
12. Tagame pealinlase turvalisuse ja linna kriisikindluse: valgustame tänavad ja hoovid, reformime MUPOt ning suurendame turvalisuse tagajate nähtavust linnaruumis. Kasvatame Tallinna võimekust kriise lahendada ja neist edukalt taastuda.

TARGALT JUHITUD PEALINN

Tallinn peab olema juhitud pealinna vääriliselt: läbipaistvalt, targalt, mitmekeskuseliselt ja eestimeelselt. Läbipaistvalt juhitud linn pakub inimestele kindlustunnet ning loob eeldused heaks elukeskkonnaks, tugevaks ettevõtluseks ja jätkusuutlikuks arenguks. Targalt juhitud linnas käivad asjad kiiresti, ladusalt ja liigse bürokraatiata ning andmetele ja ekspertteadmistele tuginedes. Mitmekeskuseline linn kaasab oma elanikke juhtimisse, võimaldab linnaosadel areneda eriilmeliselt ja on otsustamises kodulähedane. Eestimeelne pealinn teeb tihedat koostööd riigi ja teiste omavalitsustega, olles osa Eestist, mitte eraldi vürstiriik.

• Viime läbi Tallinna juhtimisreformi, optimeerime linna struktuuri ning korrastame õigusaktid. Juhtimisreformi raames viime läbi auditi, kaasates eksperte erasektorist.
• Kiirendame asjaajamist ja vähendame bürokraatiat. Loome kodanike murede lahendamiseks linna teenuseid hõlmava kasutajasõbraliku digilahenduse.
• Võimestame linnaosavalitsusi ja linnaosakogusid ning toome otsustustasandi inimestele lähemale. Käivitame asumifondi – eraldi eelarve linnaosakogudele kohaliku elu edendamiseks –, mille maht on miljon eurot iga linnaosa kohta.
• Vähendame abilinnapeade ja linnaametite arvu, sh loome linnaruumi ameti, mis ühendab senised linnaplaneerimise, transpordi-, keskkonna- ja kommunaalametid.
• Suurendame linna eelarve koostamise läbipaistvust ning kehtestame põhimõtte, et eelarvestrateegias kajastuvad ainult tegelikult töösse minevad projektid, mitte katteta lubadused.
• Teeme tihedamat koostööd riigivõimuga, et algatada Tallinna jaoks vajalikke seadusemuudatusi, sh eelnõu pealinnaseaduse loomiseks. Lõpetame ajastu, kus Tallinn oli nagu riik riigis.
• Teeme koostööd naabervaldadega ühiste väljakutsete lahendamiseks.
• Tegutseme viisil, mis välistab linna konkureerimise eraettevõtlusega.

TALLINNA MAJANDUS RAHVUSVAHELISELT KONKURENTSIVÕIMELISEKS!

Tallinn peab looma innovatsiooni ja ettevõtluse soodustamiseks keskkonna, mis aitab suurendada kõrge lisandväärtusega investeeringuid ning toetab kohalike ettevõtete arengut ja konkurentsivõimet.

Tallinn pöördub näoga ettevõtete poole. Kuna elanike heaolu tugineb majanduse edukusele, siis arvestatakse otsuseid tehes nende majandusmõjuga linna elanikele ning ettevõtetele.

Linna teenuseid pakutakse eelkõige koostöös erasektoriga, pakkudes neid iseseisvalt vaid seal, kus turutingimused muid lahendusi ei võimalda.

• Loome Tallinna majanduskoja, kuhu on kaasatud nii suurte kui ka väikeste ettevõtete esindajad, et arvestada linna otsuste majandusmõjuga. 
• Teeme andmed kõigile kättesaadavaks, võimaldades ettevõtetel neile tuginedes arendada elanikele täiendavaid nüüdisaegseid teenuseid.
• Muudame detailplaneeringute ja ehituslubade menetluse seadusega vastavaks ning kordades kiiremaks. Korrastame linnaga suhtlemise protsessi, vähendades sellega ettevõtete ja linnakodanike kulusid, ning võtame kasutusele nn malekella meetodi, et oleks võimalik avalikult jälgida nii linna kui ka arendaja toimingute kestust.
• Seame sisse mehhanismi, mis muudab aeglase ehitamise kulukaks – avaliku linnaruumiga seotud ehitus ja remont ei tohi tarbetult takistada äritegevust.
• Tagame ligipääsu äridele ja kontoritele tänavaremontide ajal ning väldime tarbetuid liikluspiiranguid. 
• Toome kõrge lisandväärtusega tööstuse linna tagasi, soodustades äri- ja tootmiskeskuste teket endistele tööstusaladele koos nüüdisaegsete elukvartalitega.
• Aitame ettevõtetel meelitada pealinna kõrgelt kvalifitseeritud tööjõudu ning toetame rahvusvahelist kogukonda, et nad tunneksid end osana kohalikust elust. Tagame, et rahvusvahelistel ettevõtjatel ja kaasatud spetsialistidel oleks Tallinnas mugav töötada ja elada.
• Populariseerime Tallinna kui olulist kõrgharidus- ja teaduslinna Eestis ning rahvusvahelisel tasandil, käivitame ka pealinnas avatud tehaste päeva ja loome stipendiumid, mis toetaksid kõrgepalgaliste töökohtade teket. 
• Leiame lahendused Suur-Tallinna piirkondi ühendavate ja lahutavate probleemide lahendamiseks seoses liikuvuse, hariduse, ettevõtluse ja töötamisega. Ühtne ja mõistlik transpordisüsteem peab arvestama mitte ainult Tallinna tulemise ja sealt lahkumisega, vaid siduma piirkonna tervikuks ning arvestama linnaosade ja valdade erinevate vajadustega.
• Algatame koostöös riigiga planeeringu Tallinn-Helsingi tunneli rajamiseks, mis saab olema oluline osa linnaruumi tervikust, ning taotleme selleks koostöös põhjanaabritega Euroopa Liidu toetust. Algatame uuringu liiklusvoogude mitmetasandiliseks (sh maa all) muutmise võimalikkuse ja otstarbekuse väljaselgitamiseks.
• Suurendame linna tulusid, muutes Tallinna mitmekeskuseliseks turismimekaks. Selleks teeme koostööd riigi ja erasektoriga, et tuua siia rohkem rahvusvahelisi külalisi, kes tarbivad kohalike ettevõtjate, restoranide, hotellide ja poodide tooteid ja teenuseid.
• Ehitussektori võimestamiseks vähendame bürokraatiat renoveerimisel ning juurutame tüüplahendusi seal, kus võimalik.

TERVED JA HOITUD INIMESED TERVES TALLINNAS

Meie ettekujutuses pakub Tallinn toetavat elukeskkonda oma inimeste tervise hoidmiseks ning elukvaliteedi tõstmiseks. Iga inimene peab saama abi vastavalt oma vajadustele – väärikal ja mõistetaval moel ning talle vajalikul ajal ja sobivas kohas.

Lähtume põhimõttest, et teenuseosutaja ei vali inimest, vaid inimene valib ise endale sobiva teenuseosutaja nõuetele vastavate pakkujate hulgast.

• Muudame valveperearstiteenuse kättesaadavaks kõikidele linna elanikele ja kogu nädala jooksul.
• Viime lõpule Ida-Tallinna haigla, Lääne-Tallinna haigla ja Tallinna lastehaigla ühendamise ning moodustame ühtse Tallinna haigla.
• Tagame koostöös erasektoriga erivajadusega inimestele ja nende pereliikmetele piisavas mahus igapäevaelu ning kodus elamist toetavaid teenuseid, et nad saaksid töötada, õppida ja ühiskonnaelus osaleda. Loome võimalused ööpäevaringseks koduhooldusteenuseks.
• Arendame vaimse tervise valdkonda strateegiliselt, andmepõhiselt ja kaasavalt ning tagame selleks vajalike kompetentside olemasolu (sh rahvatervise edendajad). 
• Käivitame kogukonnatreeningud, kus teenerid kaasavad linlasi liikuma ning sporti tegema piirkonna parkides, treeningväljakutel, välijõusaalides, loodusradadel, suusaradadel ja uisuväljakutel. 
• Toetame arendusprojekte, et linna tervise- ja sotsiaalvaldkonna teenuseosutajad saaksid välja töötada ning pakkuda nüüdisaegseid lahendusi, näiteks koduse tervise monitoorimise ja krooniliste haiguste jälgimise süsteeme.       
• Seame eesmärgiks, et iga Tallinna kool ja lasteaed on liitunud liikuma kutsuva kooli võrgustikuga.
• Tagame, et igas Tallinna linna koolis ja lasteaias oleksid koolipsühholoogi ja teiste tugispetsialistide teenused kättesaadavad.
• Hoolitseme selle eest, et keeruka psüühikahäirega inimeste jaoks oleksid vajaduspõhised erihoolekande teenused linnas paremini kättesaadavad. 
• Tegutseme selle nimel, et linn tööandjana pakuks vähenenud töövõime või tervisepiirangutega inimestele kohandatud tingimustel töötamise võimalusi, olles seeläbi eeskujuks teistele tööandjatele.
• Laiendame võlanõustamise teenust, et aidata inimestel ennetada võlgadesse sattumist ning majandusliku olukorra halvenemist. 
• Me ei jooksuta abivajajaid, vaid tagame esmatasandi tervishoiu- ja sotsiaalteenuste osutamise ühes kohas.
• Loome tehisaru toel e-nõustaja teenuse e-Tallinn, mis aitab inimestel lihtsalt ja kiiresti saada infot oma abivõimaluste kohta sotsiaal- ja tervishoiusüsteemis ning suunab pöörduma õigesse kohta.
• Rakendame andmevahetusel põhinevaid otsustusprotsesse, et inimesed ei peaks abi taotlemisel korduvalt samu andmeid esitama.
• Viime sisse regulaarse sotsiaalteenuste ja -toetuste tulemuslikkuse ning mõju hindamise, et linn pakuks inimestele vaid neid teenuseid ja toetusi, millel on tegelik mõju ning soovitud tulemus.

HOIAME PEALINNA EAKAD AKTIIVSENA

Meie soov on, et Tallinna eakad oleksid tegusad ja terved. Selleks loome neile parimad võimalused. Linna pakutavad teenused aitavad neil säilitada iseseisva toimetuleku vôimalikult pikaks ajaks ning pakuvad võimaluse osaleda aktiivelt ühiskonnaelus.

• Käivitame aktiivsuskonto programmi, mis annab igale Tallinna pensionärile võimaluse käia kindla summa eest (nt 200 eurot aastas) trennis, teatris, kinos või muuseumis.
• Rajame koostöös erasektori ja riigiga lisaks päeva- ja sotsiaalkeskustele kvaliteetsed eakate teenusmajad, mis võimaldavad elada edasi oma kodukandis, saades sealjuures oma majast ka kõik esmavajalikud teenused.
• Toetame päevahoiukohtade loomist pikaajalise hooldusvajadusega inimestele.
• Jätkame iga-aastase pensionilisa maksmist ning toetame linnaeelarvest lisaks haigekassa rahastusele hooldusravi vajavate tallinlaste koduõendusteenust.
• Töötame välja lahenduse, kuidas koduõe või tervisejuhendaja abil hinnata 65-aastaste ja vanemate linnaelanike pikaajalise hooldusvajaduse riske (sh tervis, liikumine, kodukeskkond, ligipääs vajalikele teenustele, majanduslik toimetulek ja inimese toetav võrgustik) ning võtame kasutusele ennetavad meetmed kodus elamise aja pikendamiseks.
• Seame Tartu eeskujul Tallinnas sisse heaolumeistrite teenuse, mille raames spetsialistid aitavad eakaid pisiremonditööde, lumekoristuse, puude lõhkumise ja muu taolisega.
• Parandame mentorite kaasabil eakate digioskusi, et toetada nende iseseisvust ning võimaldada neil osa saada tänase maailma pakutavatest lahendustest. Samuti loome ühtse digitaalse infokanali, kust leiab hõlpsasti olulise info teenuste ja ürituste kohta.

ÕNNELIKE PEREDE PEALINN 

Laste kasvatamine pealinnas peab olema toetatud ja perede igapäevaelu laabuma lihtsalt. Seda soodustavad kvaliteetne linnaruum ja kättesaadavad teenused. Meie soov on pakkuda peredele tuge, mis julgustab lapsi saama ning võimaldab sealjuures sujuvalt ühildada töö- ja pereelu.

• Loome lastega peredele paremad võimalused kodu soetamiseks. Toetame valitsuse plaani võimaldada peredel kasutada pensioni teist sammast kodu soetamise sissemaksu tagatisena. Kiirendame planeeringute ja ehituslubade menetlust, et erasektor saaks rohkem ehitada ja elamuturg korrastuks.
• Tagame igale lapsele arengut toetava lapsehoiukoha ning teeme koostööd eralasteaedadega, et pakkuda peredele rohkem võimalusi lasteaiakoha saamiseks kodu või lapsevanema töökoha lähedal.
• Viime ellu huviharidusreformi “Igale lapsele huvitegevus”, millega linn toetab huvitegevust ja sportimist 300 euroga alates 5. eluaastast. Huvihariduse toetus liigub koos lapsega.
• Täiendame väikelaste vanemate oskuseid laste arengumurede märkamiseks ning jätkame linnaosadesse väikelaste peresid toetavate perepesade rajamist. Meie eestvedamisel on loodud perepesad Kesklinna ja Haaberstisse ning valmimisel on perepesad ka Pirital ja Mustamäel. Aastaks 2029 on perepesa igas Tallinna linnaosas.
• Avame täiendavaid arendus- ja erirühmi raske puudega lasteaialastele.
• Loome linnale tegevuskava “Lapsed liikuma”, et lapsed ja noored saaksid kodukohas aktiivselt aega veeta ning linnaosade hoovid ja pargid elavneksid. Hoolitseme selle eest, et 60 minutit aktiivset liikumist päevas saaks koolipäeva loomulikuks osaks.
• Teeme laste tervise- ja riskikäitumise koolitused lapsevanematele kättesaadavaks.
• Suuname lapsi olema füüsiliselt aktiivsemad ja osalema huvitegevuses ning loome programmi, mis edendab jalgsi ja jalgrattaga liikumist, pöörates erilist tähelepanu turvalistele kooliteedele ja füüsilise aktiivsuse suurendamisele.
• Korraldame 10-aastastele ja vanematele lastele poolepäevaseid kuni nädalapikkuseid suviseid laagreid ja töötubasid, kus saab õppida nii IT-d kui ka teisi tuleviku tööeluks vajalikke oskusi.

TALLINN ON KVALITEETSE JA EESTIKEELSE HARIDUSE PEALINN

Meie nägemuse kohaselt on Tallinn õppimiseks ja õpetamiseks atraktiivne linn. Võrdse ligipääsu tagamine kvaliteetsele eestikeelsele haridusele on avaliku sektori üks tähtsamaid ülesandeid – see toetab majanduskasvu ning suurendab ühiskonna vastupanuvõimet ja julgeolekut.

• Loome kvaliteetse kodulähedase haridusvõrgu ja -ruumi ehk pakume ühes kohas lisaks koolitundidele ka võimalusi huvitegevuseks ja treeninguteks.
• Tagame igale lapsele võimaluse saada kodu lähedal alates lasteaiast kvaliteetset, eestikeelset ja osalustasuta haridust.
• Loome jalgsi ja jalgrattaga liikumise edendamise programmi, et teekond kooli ja trenni oleks turvaline ning pakuks lastele vajalikku füüsilist koormust.
• Arendame koostöös erasektoriga välja kehalise aktiivsuse jälgimise rakenduse, mis võimaldab koos liikumisõpetaja või treeneriga luua isikliku treeningplaani.
• Tagame noortele võimaluse osaleda nn TI-hüppes, toetades ligipääsu maailma juhtivatele tehisintellektil põhinevatele haridusrakendustele ja õpitarkvarale.
• Pakume õpetajatele ja lapsevanematele rohkem tuge eestikeelse õppe läbiviimiseks. Toetame aineõpetajate eesti keele alast täiendõpet ning pakume lasteaedadele ja koolidele kohapealset mentortuge.
• Leiame koostöös ülikoolidega võimalusi täiendõppe pakkumiseks Eesti kultuuri- ja ajaloo teemal, et arendada teadmisi ja oskusi meie loo õpetamiseks üleminekukoolides.
• Tõstame õpetajate töötasu ning tagame väiksemad klasside suurused.
• Parandame haridusasutuste õpikeskkonda ning tagame nüüdisaegsed õppevahendid.
• Toome koolidesse ja lasteaedadesse rohkem tugispetsialiste ning kindlustame neile kvalifikatsioonile vastava töötasu.
• Loome tegevuskava (üli)õpilaste, õpetajate, tugispetsialistide ja juhtide enesearengu toetamiseks, mis pakub atraktiivseid karjäärivõimalusi.
• Teeme koostööd ettevõtjatega ning toetame 13–15-aastastele noortele suvepraktika läbimise võimaluste loomist erinevates valdkondades.
• Korraldame haridus- ja tehnoloogia alaseid poole- kuni mitmepäevaseid suvelaagreid ning töötubasid 10-aastastele ja vanematele noortele.

KULTUUR JA SPORT ÜHENDAVAD LINLASI JA KUJUNDAVAD LINNA MAINET

Kultuur ja sport ühendavad noori ja vanu ning eestlasi ja mitte-eestlasi, sest need räägivad keelt, mida mõistab igaüks. Võidud ja saavutused rahvusvahelisel areenil kingivad positiivseid emotsioone, toidavad vaimu ja suurendavad ühtekuuluvustunnet. Kultuur liidab inimesi ja kasvatab kindlustunnet.

Meie nägemuses toimuvad Tallinnas maailmatasemel festivalid ja tegutsevad ülemaailmsed talendid, mistõttu on linnast saanud Põhja- ja Baltimaade kultuuri-, spordi- ja sündmuskeskus, mis meelitab rohkelt välisturiste. Linn toetab rahvusvaheliste sündmuste korraldamist Tallinnas ja nende turundamist välisriikides.

• Tagame stabiilse ja läbipaistva toetussüsteemi kultuuri- ja spordiürituste korraldajatele ning talentidele. Käivitame toetusprogrammi, mis jagab andekatele noortele stipendiume ja väiketoetusi välismaal õppimiseks ning loomeprojektide algatamiseks.
• Pakume stuudiopindasid noortele loovinimestele ning anname linnale kuuluvad tühjad ruumid konkursi alusel ja soodustingimustel loomesektorile rendile.
• Tekitame Tallinna kultuuridiplomaadi ametikoha, kelle ülesanne on koordineerida erinevate organisatsioonide ja sektorite koostööd, aidata korraldada üritusi ning suurendada Tallinna rahvusvahelist tuntust.
• Toetame Tallinna linna kunstnike tööde ostmist ning deponeerime need koolidesse ja avalikesse asutustesse. Käivitame programmi “Kunstnikud koolides”.
• Loome Tallinna kultuurielu paremikust mobiilse näitusstendi, kus tutvustame eri kultuurivaldkondade silmapaistvamaid tegelasi ja saavutusi.
• Toome kultuuri tänavale ja vähendame piirkondlikku ebavõrdsust. Rajame igasse linnaosasse kultuurikilomeetri – kultuurilisi ja ajaloolisi objekte läbiva kergliiklustee, kus saab korraldada hoovikontserte, näituseid, teatriõhtuid ja muid kultuuriüritusi.
• Nüüdisajastame spordirajatised ja kultuurikeskused ning tagame nende parema ligipääsetavuse. Hoiame avatuna linna spordiväljakud ja toetame loomelaagrite korraldamist koolivaheaegadel. 
• Ehitame uusi ja vajalikke objekte: rajame Lasnamäele vähemalt ühe uue raamatukogu, leiame lahenduse linnahallile ja selle ümbrusele ning ehitame valmis Pirita velodroomi multifunktsionaalse spordihalli ja Varraku ujula.
• Jätkame Vene kultuurikeskuse reformimist selliselt, et sellest kujuneks keskus, mis loob väärtust kõigile linlastele ja meie külalistele.
• Toetame filmilinnaku arendamist ning rahvuskogukondade aktiivset osalemist traditsioonilistel linnafestivalidel, näiteks Tallinna vanalinna päevadel.
• Austame Eesti jaoks olulisi ajaloosündmusi ja toome need esile: teisaldame loodavale Ukraina platsile Tarass Shevtsenko mälestuskivi, asutame koos Eesti sõjamuuseumiga metsavendade muuseumi ning püstitame vastupanuvõitluse mälestussamba Islandi väljakule.
• Taotleme Tallinna valimist Euroopa kultuuripealinnaks 2035.

ARVESTAV LINNARUUM MUUDAB ELAMISE PAREMAKS

Tallinnas peab olema nüüdisaegne ja inimkeskne linnaruum, kus on hea elada ja liikuda nii 8- kui ka 80-aastasel ning mis tõstab inimeste turvatunnet. See loob eeldused selleks, et Tallinnas soovitaks pere luua, lapsi kasvatada, karjääri teha ning ettevõtlust arendada. Kvaliteetne linnaruum on eduka linna vundament.

Hästi planeeritud tänavaruum toetab ettevõtlust, võimaldades äridel, poodidel ja kohvikutel leida rohkem kliente ning meelitades ligi turiste, sest tänavatel on elu. Hea linnaruum toob Tallinna tagasi ka talendid ja kõrgelt kvalifitseeritud tööjõu, kes muidu valiksid Helsingi, Berliini või Amsterdami.

• Teeme koolide ümbrused lastele turvaliseks ning seame nende planeerimisel esikohale laste vajadused.
• Vähendame tarbetuid liiklusmärke ja -takistusi ning muudame linnale kuuluvad krundid ja pinnad avalikuks kasutuseks kättesaadavaks.
• Äratame ellu Pärnu maantee äripiirkonna Vabaduse platsi ja Tõnismäe vahel ning loome ettevõtetele parema ligipääsu.
• Ehitame välja Tallinna peatänava ning loome igasse linnaosasse kohalikud peatänavad.
• Koostame aastaks 2029 ühtse Tallinna üldplaneeringu ning eelistame detailplaneeringutele projekteerimistingimusi, mis lähtuvad ajakohasest üldplaneeringust.
• Loome rohkem haljasalasid ning muudame teed üleujutustele vastupidavamaks. Istutame juurde puid ja põõsaid, vähendades sellega kuumasaari.
• Seome Tallinna kokku ühe tervikliku parkide võrgustikuga ning rajame linnaosade vahele nn rohelised ühendused (nt putukaväila eeskujul).
• Jätkame linnaruumi jaoks oluliste projektide ja ehitustega, sh
  • ehitame välja Tervise tänava läbimurde, Nõmme ristmiku, Koidu tänava, Tulika tänava, Pirita velodroomi, Pelguranna trammitee, Kristiine sõlmjaama ning Taksopargi ristmiku ning Pärnu maantee rattateed Tondil ja Järvel;
  • alustame trammiteede projekteerimist neljas linnaosas: Kristiines, Haaberstis, Lasnamäel ja Mustamäel.
• Viime lõpule linnahalli detailplaneeringu ning leiame aastaks 2030 nii hoonele kui ka selle ümbrusele lõpliku lahenduse.
• Tagame parema ligipääsetavuse kõigile. Toetame kortermajadesse liftide ja kaldteede rajamist, laiendades renoveerimistoetusi.
• Hoiame Eesti pealinna eestikeelse ja eestimeelsena: kaotame tänavatelt venekeelsed sildid, nimetame tänavad ümber ning eemaldame Maarjamäe obeliski.
• Teeme koostööd eraomanikega, kes soovivad oma hoonetelt eemaldada okupatsioonisümbolid.   

SUJUVA LIIKUVUSEGA TALLINN

Meie visioon on luua Tallinnas on parimad võimalused selleks, et inimestel oleks vabadus valida, kuidas nad liiguvad. Linna ülesanne on tagada ohutu, sujuv ja mugav liikumine soovitud sihtkohtadesse, lähtudes liikuvuspüramiidist: esikohal on jalakäijaid, ratturid ning ühistransport, et vähendada ummikuid ja tagada sujuvam liiklus kõigile. Oluline on leida tasakaal kõikide liiklusviiside vahel – ohutus on ainus, mille arvelt me allahindlust ei tee.

• Parandame teede ja tänavate ohutust ning lähtume eesmärgist, et hiljemalt aastaks 2035 ei hukkuks Tallinnas enam ühtegi liiklejat.
• Muudame foorisüsteemi ja teeületused turvalisemaks ning laiendame ohutussaari, et tagada piisav ruum lapsevankritele ja ratastoolidele. Pikendame rohelist foorituld ning anname jalakäijatele rohelise tule sekund või kaks enne sõidukeid.
• Kohandame fooritsükleid tehisaru abil paindlikumaks, et vähendada nii autojuhtide kui ka jalakäijate tarbetut ootamist.
• Aedlinnades, kus puudub ühtne kõnniteede võrk, kehtestame koostöös linnaosavalitsustega tänavatele hoovialad või muudame liikluskorralduse ühesuunaliseks. Nii tagame lastele turvalisema väljas mängimise võimaluse ja ohutu koolitee, eriti lumerohketel talvedel.
• Koostame uue rattastrateegia aastateks 2028–2035, võttes eeskuju Põhjamaade linnadest. Joonime laiadele kõnniteedele eraldi rattarajad ning rajame suuremate ühistranspordipeatuste juurde lukustatavad rattamajad.
• Toetame korteriühistuid rattamajade ehitamisel ning töötame Tartu eeskujul välja aasta läbi toimiva rattaringluse, mis saab osaks linna ühistranspordivõrgust.
• Teeme Tallinna ühistranspordi reformist eduloo, millest inimesed kasu saavad. Viime lõpule Tallinna ja Harjumaa ühistranspordivõrgu rajamise, kuhu integreerime linna- ja maakonnabussid, rongid ja erasektori mikromobiilsusteenused, et tagada mugav ühe piletiga sõit Viimist Harkusse või Muugalt Koplisse.
• Võtame kasutusele nüüdisaegse digitaalse ühistranspordi planeerimissüsteemi. 
• Alustame Kristiine-Mustamäe ja Kristiine-Haabersti trammiteede projekteerimist ning kavandame trammiteed ka Sõlesse ja Priislesse – tulevase Tallinna haigla juurde.
• Rajame koostöös riigi ja erasektoriga uued rongipeatused Järve keskuse juurde ja Avala kvartalisse ning ehitame bussipeatused vihmakindlaks. 
• Mitmekesistame ööbusside trajektoori ja sõidugraafikut.
• Tagame tasuta ühistranspordi lastele, õpilastele, pensionäridele ja puudega inimestele.
• Hoiame liikluse sujuva ja turvalisena, kehtedades linnas kiirusepiirangu kuni 40 km/h (v.a suurematel magistraalidel ning asumisisestel teedel).
• Seame prioriteediks suurte Mustamäe, Lasnamäe ja Õismäe elamurajoonide parkimisprobleemide lahendamise ning loome uusarendustesse parkimiskohti vastavalt tegelikule nõudlusele.
• Tagame tallinlastele vajaduspõhise tasuta parkimise, näiteks eakatele, õdedele või kooliõpetajatele, ning loome kulleritele eraldi parkimiskohad, et nad ei peaks hõivama kõnni- ja kergliiklusteid.
• Loome koostöös erasektoriga juurde elektriautode laadimispunkte.

KRIISIKINDEL JA TURVALINE TALLINN 

Igapäevane turvalisus ja üldine kriisikindlus tõstavad linlaste elukvaliteeti ning muudavad Tallinna atraktiivseks elu-, töö- ja õppimiskohaks. Turvaline Tallinn arvestab oma inimestega ning väljakutsetest ja kriisidest saadakse jagu üheskoos.

• Suurendame elanikkonnakaitse koolitusi linlastele.
• Parendame linnaruumi kujundamist, panustades sellega turvalisusesse ja kriisidega kohanemise võimesse: vähendame linnas piirkiirust, loome tingimused ohutuks kooliteeks ning pöörame erilist tähelepanu jalakäijate ohutusele. Valgustame kõik tänavad ja hoovid, kus inimesed jalgsi liiguvad.
• Suurendame linna korrakaitse panust kergliikluse järelevalves ning patrullide arvu linnas.
• Suurendame linna osalust üleriiklikes projektides ning käivitame uusi koduturvalisust tõstvaid algatusi. Toetame ja innustame kogukondlikke initsiatiive, nt Kopli vabatahtlikku päästekomandot, reservpäästerühma, naabrivalvet, korteriühistuid jt, ning kutsume kokku turvalisuse ja kriisihalduse valdkonnas tegutsevate MTÜ-de ümarlaua.
• Toetame abivajadusest märku andmise võimaluste laiendamist, sh nn abinupu teenust. 
• Panustame linnasüsteemide küberturvalisusesse.
• Kehtestame koostöös riigiga Tallinnas droonide kasutamise ja liikluse regulatsiooni.
• Seisame kõigi Tallinna elanike, siin õppijate ja meie külaliste jaoks diskrimineerimisvaba keskkonna kujundamise eest.
• Loome koostöös riigiga toimiva kriisihaldussüsteemi.
• Korrastame turvalisuse tagamise ja kriisihalduse rollid ja vastutused Tallinnas ning reformime linna korrakaitse teenuse ehk muudame tänase munitsipaalpolitsei (MUPO) sisult ja vormilt Tallinna korrakaitse ja kriisihalduse ametiks (KOKRA).
• Tõstame linnaosavalitsuste rolli ja suutlikust kriisijuhtimisel. Loome kerksuskeskused – kohalike elanike lähimad info- ja esmase abi saamise punktid (nt laadimisvõimalus, joogivesi).
• Pöörame tähelepanu ettevõtluse kriisivalmidusele, pidades eelkõige silmas linlaste kriisiaegset toidu- ja esmatarbekaupade vajadust.
• Aitame koostöös riigiga sotsiaal- ja tervishoiusüsteemi elutähtsa teenuse osutajaid, sh apteeke ja perearstikeskuseid, kriisideks vajaliku valmisoleku loomisel.  
• Aitame korteriühistuid kriisideks valmistumisel, sealhulgas toetame neid keldritesse varjumisvõimaluste loomisel, ning tugevdame kortermajade energiavarustuskindlust. Viime läbi energiavarustuskindluse auditi ning koostame tegevusplaani selle tõstmiseks.
• Toetame generaatorite soetamist ja ühendusvõimekuse loomist evakuatsioonikohtadesse, kerksuskeskustesse, lasteaedadesse ja korteriühistutesse.
• Loome ühistute kriisivalmiduse tõstmiseks ühise inforuumi, kuhu koondame riigi- ja linnapoolse teabe, toetusprojektide info ning heade ideede jagamise võimaluse.
• Laiendame varjumisvõimaluste võrgustikku avalikes hoonetes, sealhulgas koolides ja lasteaedades.