Maris Lauri: Keskerakond vaatab ikka, kas saaks eestikeelsele haridusele Eestis kaikaid kodaratesse loopida
Ei ole midagi uut siin päikese all: Keskerakond vaatab ikka, kas saaks eestikeelsele haridusele Eestis kaikaid kodaratesse loopida.
- Erakonna aseesimees Jaan Toots teatas: “See eksperiment, mille järgi hakkavad meie lapsed alates neljandast klassist õppima eesti keeles, tuleb lõpetada.” Jah, EKSPERIMENT. Jah, LÕPETADA. Nii ta ütles.
- Erakonna esimees Mihhail Kôlvart: “Kahjuks seda lôpetada ega tagasi keerata pole enam vôimalik.” Jah, KAHJUKS. Nii ta ütles.
- Kunagine keskerakonna hariduse abilinnapea on võrrelnud eestikeelsele haridusele üleminekut inimõiguste rikkumisega.
- Keskerakonna võimu ajal Tallinnas hoiti kangekaelselt ametis õpetajaid ja koolijuhte, kelle riigikeele oskus oli tublisti allpool lubatud taset.
- Eesti keele õpetamiseks suunatud 10 miljonit kulutati potjomkinlusele, mitte eesmärgi päraselt. Nüüd esitleb Kõlvart seda eduloona, mida jätkata.
Ehk siis sõnade ja tegudega anti igati mõista, et Keskerakond seisab selle eest, et venekeelne haridus Eestis jätkuks. Ja nii korjati valijate hääled.
Kuigi otsesõnu vastusõdimisega ollakse nüüd tagasihoidlikud, piisab nendest kahest toodud näitest, peegeldamaks endiselt püsivat mentaliteeti. Võib arvata, et nende – üldiselt venekeelne – valijaskond just asjast niimoodi aru saabki, et Kõlvart peatab eestikeelsele haridusele ülemineku (nagu muudki venemeelsetele vastumeelsed asjad).
Eestikeelsele haridusele üleminek ei ole eksperiment. See on väga põhjalikult kaalutud otsus eesmärgiga pakkuda kõigile Eesti noortele võrdselt häid võimalusi tulevikus – paremat haridust, paremat tööd ja sissetulekut. Eesmärgiks on ka hariduspõhise ja seega ka koduse keele põhise segregatsiooni lõpetamine.
Üleminek eestikeelsele haridusele ei ole lihtne muutus – see nõuab kõigi asjaosaliste ühist pingutust. Omavalitsused suure osa koolide pidajad, sealjuures Tallinnas, peavad omalt poolt tegema kõik võimaliku, et see üleminek toimuks võimalikult sujuvalt. Probleemidele tuleb otsida lahendused – ja need on tegelikult olemas, tuleb vaid kasutada-, mitte rääkida, et “kahjuks ei saa lõpetada ega tagasi pöörata”.
Kui Tallinna naaseb Keskerakonna ainuvõim, siis paistab üpris kindel olevat see, et eestikeelsele haridusele üleminek muutub veelgi vaevalisemaks, sest uus linnavõim võtab asja kritiseerida ja kurta, et ei saa lõpetada või tagasi keerata, mitte ei pinguta enda poolt, et üleminek paremini läheks.
Nii, et kellele on oluline eestikeelsele haridusele üleminek, tule valima! Ja loomulikult tasub valida Reformierakond!