Liberaalne maailmavaade väärtustab iga indiviidi vabadust ja autonoomiat, uskudes, et iga inimene on võrdselt väärtuslik ja tal on õigus elada oma elu vastavalt oma valikutele, seni kuni need valikud ei kahjusta teisi. See tugineb põhimõtetele, mis hõlmavad individuaalset vabadust kõigis eluvaldkondades, piiratud valitsuse võimu, et kaitsta seda vabadust, võrdsust seaduse ees olenemata isikust, õigust eraomandile ja vabaturumajandusele, kus pakkumine ja nõudlus määravad hinnad.
Liberalism jaguneb erinevateks harudeks, nagu klassikaline liberalism, mis rõhutab individuaalset vabadust ja piiratud valitsust, sotsiaalliberalism, mis tunnistab vajadust riigi sekkumise järele sotsiaalse õigluse tagamiseks, ja neoliberalism, mis usub vaba turu efektiivsusesse.

See ideoloogia on olnud ühiskondlike ja poliitiliste muutuste taga, aidates kaasa demokraatia levikule, inimõiguste edendamisele ja majanduslikule arengule. Liberalism on pidevas arengus, kohanedes ühiskondlike ja poliitiliste muutustega, otsides tasakaalu individuaalse vabaduse ja ühiskondliku vastutuse vahel.
 
Elanikkkonna kaasamine
 
Linnajuhtimine ei tohiks olla ühepoolne protsess, kus otsused sünnivad vaid kabinetivaikuses. Tõeliselt edukas ja elanikele vastutulelik linnajuhtimine kaasab kohalikke inimesi aktiivselt otsuste langetamisse. See tagab, et linna arengusuunad peegeldavad tegelikult elanike vajadusi ja soove, luues parema elukeskkonna kõigile.

Kohalikel on hindamatud teadmised ja kogemused oma elukeskkonnast. Nad teavad, millised on igapäevased probleemid ja millised lahendused võiksid toimida. Seega on nende kaasamine linnaplaneerimisse ja -arendamisse hindamatu väärtusega. See aitab linnavalitsusel teha informeeritumaid ja läbimõeldumaid otsuseid, mis vastavad paremini kogukonna vajadustele.
Lisaks parematele otsustele on kaasamisel ka teisi positiivseid tulemusi. Kui inimesed tunnevad, et neil on võimalus oma arvamust avaldada ja linna arengusse panustada, suureneb nende rahulolu elukeskkonnaga ja usaldus linnavalitsuse vastu. See loob ühtekuuluvustunde ja soodustab koostööd elanike ja linnavalitsuse vahel, aidates kaasa tugevama ja elujõulisema kogukonna loomisele.

Kaasamise viise on mitmeid. Avalikud koosolekud ja arutelud pakuvad elanikele võimalust oma arvamust avaldada ja linna arengut puudutavates küsimustes kaasa rääkida. Küsitluste ja uuringute abil saab linnavalitsus koguda elanike arvamusi ja eelistusi erinevate teemade kohta. Veebipõhised platvormid, nagu foorumid ja sotsiaalmeedia grupid, võimaldavad elanikel omavahel suhelda, ideid jagada ja linnavalitsusele tagasisidet anda. Osalusplaneerimine kaasab elanikud aktiivselt linnaplaneerimisse ja -arendamisse, tagades, et linna areng vastab nende vajadustele ja soovidele. Noortevolikogud annavad noortele võimaluse oma ideid ja ettepanekuid linnavalitsusele esitada, tagades noorte hääle ja perspektiivi linna arendamisel.

Lõppkokkuvõttes on kohalike elanike kaasamine linnajuhtimisse investeering paremasse tulevikku. See loob aluse vastastikusele usaldusele, koostööle ja jätkusuutlikule linnaarengule, mis arvestab kõigi elanike vajaduste ja huvidega.
 
 
Koolide võrgustiku arendamine
 
Põhja-Tallinn on kiiresti arenev linnaosa, kus elanike arv pidevalt kasvab. See toob kaasa vajaduse haridustaristu laiendamise järele. Uute elamupiirkondade teke ja noorte perede sissekolimine on suurendanud nõudlust koolikohtade järele, mis omakorda seab linnavalitsuse ette väljakutse tagada piisav arv õppekohti kõigile lastele.

Olemasolevad koolid on sageli ülerahvastatud ja kitsastes oludes õppimine mõjutab nii õpilaste kui ka õpetajate heaolu. Ruumipuudus piirab õppetöö mitmekesisust ja kvaliteeti ning takistab kaasaegsete õppemeetodite rakendamist. Seega on lisaks uute koolide rajamisele oluline investeerida ka olemasolevate koolide laiendamisse ja renoveerimisse.

Juurdeehituste ja renoveerimistööde käigus on võimalik luua kaasaegne ja inspireeriv õpikeskkond, mis vastab 21. sajandi hariduse nõuetele. See hõlmab avarate ja valgusküllaste klasside loomist, õppevahendite ja tehnoloogia kaasajastamist ning spordi- ja huvitegevuseks vajalike ruumide rajamist.

Uute koolide ja juurdeehituste planeerimisel on oluline arvestada ka linnaosa eripäradega. Põhja-Tallinn on mereäärne linnaosa, kus on palju rohelust ja ajaloolist arhitektuuri. Uued koolihooned peaksid sobima harmooniliselt linnakeskkonda ning pakkuma lastele võimalust õppida ja areneda kaasaegses ja inspireerivas keskkonnas.

Lisaks koolikohtade loomisele on oluline kaaluda ka teisi lahendusi, mis aitaksid vähendada koolide koormust. Näiteks võiks toetada koduõppe võimalusi ja arendada välja paindlikke õppevorme, mis võimaldavad lastel õppida vastavalt oma individuaalsetele vajadustele ja võimetele.

Kokkuvõttes on Põhja-Tallinna koolide arendamine oluline investeering tulevikku. See tagab, et kõik lapsed saavad kvaliteetse hariduse ja arenevad oma täieliku potentsiaalini.
 
Sotsiaalsed garantiid haridustöötajatele

Tallinna haridustöötajate tervis ja heaolu peaksid olema prioriteediks, sõltumata nende töökoha spetsiifikast või juhtkonna hinnangutest. Seetõttu on oluline tagada kõikidele haridustöötajatele – õpetajatele, õppealajuhatajatele, lasteaiaõpetajatele, tugispetsialistidele ja kõigile teistele –  võimalus regulaarselt külastada töötervishoiu arsti, olenemata tööandja tehtud riskihinnangust või juhi isiklikust arvamusest.
 
Kuigi tööandja riskihinnang ja juhi hinnang on olulised töökeskkonna ohutegurite kaardistamisel, ei pruugi need alati anda täielikku pilti iga töötaja individuaalsetest vajadustest ja võimalikest terviseriskidest. Haridustöö on oma olemuselt mitmekesine ja dünaamiline ning iga töötaja kogeb seda erinevalt. Mõned ametikohad võivad olla seotud suurema füüsilise koormusega, teised aga vaimse pingega. Lisaks on igal inimesel oma isiklikud tervise riskifaktorid ja eelsoodumused.
 
Töötervishoiu arsti regulaarne külastus annab võimaluse igaühe tervist individuaalselt hinnata ja ennetada võimalikke probleeme. Arst oskab nõustada nii füüsilise kui ka vaimse tervise küsimustes, aidata kaasa tööga seotud stressi maandamisele ja anda soovitusi ergonoomilise töökeskkonna loomiseks. See on eriti oluline just haridussektoris, kus töötajad puutuvad pidevalt kokku erinevate väljakutsetega ja vastutavad laste ja noorte heaolu eest.
 
Kõikidele Tallinna haridustöötajatele töötervishoiu arsti külastuse võimaluse tagamine on investeering tervemasse ja õnnelikumasse tulevikku. See aitab kaasa töötajate heaolule, vähendab haiguspäevi ja tagab kvaliteetsema hariduse pakkumise Tallinna lastele. Seega on see samm, mida linn peaks astuma, et väärtustada oma haridustöötajaid ja toetada nende tervist igal võimalikul viisil.
 
Minust

Olen elupõline põhja-tallinlane – siin sündinud, kasvanud ja käinud koolis. Olen Kalamaja kooli, Jakob Westholmi Gümnaasiumi ning Tallinna Tehnikaülikooli vilistlane. Minu põhierialaks on avaliku sektori juhtimine ja innovatsioon ning kõrvalerialaks andmekaitse ja infoturve. Vabatahtlikult panustan ühiskonda Harju Maakohtu rahvakohtunikuna ning abipolitseinikuna. Minu hobideks on reisimine ja maailma avastamine. Üsna tihti leian ennast ka teatri- kontserdi- või kunstisaalist. Kandideerin Tallinna linnavolikokku, sest soovin, et Põhja-Tallinn oleks siin elavatele inimestele kõige parem koht, kus elada – turvaline, arnenev ja kogukonnasõbralik.
 
Põhja-Tallinn – siin sünnib tulevik!