ENDAST
Olen sündinud Tallinnas, minu ema-isa kodu on aga Mulgimaal Karksi-Nuias, kus lõpetasin keskkooli ja sain esimesed tööharjumused. Pirital olen elanud juba 39 aastat. Siin on meie pere kodu.
Pärast keskkooli lõpetamist õppisin kolm aastat EPAs agronoomia erialal, oma praeguse professiooni omandasin aga tollases Viljandi kultuurikoolis ning Tallinna pedagoogilise instituudi kultuuriteaduskonnas, kus õppisin koreograafia suunal. Oman magistrikraadi koreograaf-lavastaja erialal.
Ülikooli lõpetamisest alates (1983) olen töötanud Tallinna ülikoolis eesti tantsu õppejõuna, olles tegutsenud nii lektori, dotsendi kui ka professori ametikohal. Mul on olnud õnn koos noorte inimestega uurida, arendada ja kujundada Eesti rahvatantsumaastikku, olla tantsupidude traditsiooni üks hoidjatest ja lavastajatest ning uurida väliseesti kogukondade suurpidusid.
Alates 2015. aastast olen tantsupeomuuseumi asutajaliige ning projekti- ja tegevjuht.
Pirita on elamiseks suurepärane koht: meil on ilusad männimetsad, maagiline Pirita jõe ürgorg, ilus rand, head haridusasutused ning sõbralikud, sportlikud ja liikuvad inimesed. Kas Pirital on, mida paremaks muuta? Otseloomulikult on, peame seda ise tähele panema ning selle poole „tüürima“.
MILLE EEST SEISAN?
Minu märksõna on LIIKUMINE selle kõigis erinevates kategooriates ning vanusepiirides. Positiivne mõtlemine ning sõbralik ja kogukonda toetav suhtumine on alus, et ka meie füüsis oleks liikumiseks omal moel valmis.
Näen vajadust meie ümber olevat elu edasi viia ning panustada kogukonda ja ühiskonda, kuhu ise kuulun. Füüsiline liikumine on TERVIS. „Tervis on parem kui rikkus,“ ütleb üks eesti vanasõna. Hea tervis ongi meie rikkus, sest see annab kehale vabaduse ning loob eeldused aktiivseks ja julgeks tegevuseks. Ka ajalooline Pirita on olnud aktiivse tegutsemise jaoks hea keskus. Oma teadmistele ning kogemustele tuginedes näen, et sportimise ja liikumise võimalusi tuleks Pirital veelgi paremaks muuta.
Esimene asi, mille eest MINA seisan, on Piritale Põhja-Eesti spordikeskuse rajamine velodroomi renoveerimise näol. Uues keskuses oleks ruumid nii trekisõitjatele, tantsijatele, pallimänguritele kui ka teistele sisespordi harrastajatele. Velotreki renoveerimist on Tallinna linnavalitsus lubanud juba ligi kümnendi jooksul, kuid siiani ei ole selle tarbeks raha leitud. Lasnamäele ja teistesse suurematesse linnaosadesse kerkivad suured spordisaalid ning avardatakse kohalike inimeste võimalusi sportimiseks, Piritale seda kahjuks pole teha saadud.
Teine teema, mille eest seisan, on Pirita noorte huvihariduse parendamine. Pirita vaba aja keskus on küll unikaalne ajalooline ehitis, kus vanasti toimusid kino- ja tantsuõhtud, kuid 35 aastat hiljem on hoone sama suur, kuid noorte tegevused ajas kasvanud. On vaja laiendada hoonet, kus oleks võimalik meelisaladega tegeleda. Tänapäeval saab säilitada ajalooliselt olulise arhitektuuri ja hoonet täiendada. Kõik see on oluline Pirita kui kogukonna heaks koosluseks, arenguks ning huvitegevuse laiendamiseks igas mõttes.
Kolmas eesmärk, mille eest seisan, on kindlasti aktiivsuskonto käivitamine vanemaealistele, mis pakuks kõrgemas eas inimestele paremaid ja huvitavamaid ajaveetmise ning sotsialiseerumise võimalusi. Liikumine, tantsimine, mälumäng ning teatri- ja ooperielavastuste või teiste etenduste külastamine annab hea toonuse pikaks ajaks. Olenemata vanusest on oluline säilitada aktiivsus ka kodust väljaspool. Vanus on kõigest number, säilitagem positiivne mõttemaailm ja ellusuhtumine!
Neljas peamine asi, mille eest seisan, on parem ja võimalusterohkem ühistransport Piritale. Olles ise tihe ühistranspordi kasutaja, näen, et viimase 20 aasta jooksul on selles vallas üsnagi vähe muutunud, kuigi Pirita linnaosa on kõvasti arenenud. Ühistranspordi planeerimine peaks arvestama linnaosa ja linna laiemaid arengusuundi ning pakkuma võimalusi viia piritalasi erinevatesse sihtkohtadesse, ja seda ilmtingimata kesklinna läbimata. Saame seda oma ettepanekutega ehk muuta või suunata muutustele.
Pirita on paik julgetele ja teotahtelistele inimestele.