Miks ma kandideerin?
Poliitikal ja jalgpallil on üks sarnasus – üksi ei mängi. Elu on õpetanud mind meeskonnamängijaks. Selleta lihtsalt ei saa. Küsite – miks? Maailm muutub üha keerukamaks.
Digimaailmas on asi läinud nobedate näppude võidujooksust kaugemale – maailma vallutanud sotsiaalmeediaplatvormid annavad juba teed tehisintellektile (AI), kes alanud kümnendi võidud ja kaotused saab enda arvele kirjutada. AI pakub kujuteldamatut kiirust ja täpsust suurte info- ja andmehulkade töötlemisel. Aga inimest ta kõiges ei asenda. Inimlikud omadused nagu teise inimese emotsionaalne mõistmine, empaatia, loovus, intuitsioon – siin on tehisintellektil veel väga pikk tee käia.
Rahulik, üksteist austav debatt jääb inimeste pärusmaaks. Tehnoloogia järjest kiirem areng üksnes kasvatab vajadust inimliku suhtluse, argumenteeritud debati järele.
Meil tõdetakse tihti – Eesti vananeb. Isegi kui matemaatiliselt on siin tõetera sees, tasub vaadata asja helgemat poolt. Kui noorte roll oli, on ja jääb olla katalüsaatorid, kiirendajad ja avastajad, siis küpsel eagrupil on ühiskondlikes protsessides tasakaalustaja ja sildade ehitaja roll. Elukogemused on abiks. Aga nagu ütles Einstein: ärge iialgi väsige esitamast küsimusi. Tahan jätkuvalt kaasa aidata, et 21. sajandi kolmas kümnend oleks põlvkondadeülese koostöö, loovuse ja eneseusu aeg.
Mõni leiab, et poliitikas peaks olema n-ö „ühe teema mees“. Mul on kompetents mitmes valdkonnas. Kui siia lisada probleemide lahendamise oskus, kriitiline mõtlemine, loovus ja empaatia, siis väike eelis on isegi AI ees.
Lisaks on juured sügaval Saaremaal, see ei lase lahustuda kiirelt globaliseeruvas maailmas. Ja saare naiste vastupidavust läheb ka kohalikus poliitikas tarvis.
Siit leiab eluloo ja rohkem infot:
https://www.riigikogu.ee/riigikogu/koosseis/riigikogu-liikmed/saadik/0c571754-914d-406a-baba-6734212353de/Urve-Tiidus