Viimased 10 aastat olen elanud linnalähedases Tuti külas oma metsatalus, enne mida elasin juba alates laulva revolutsiooni päevilt Rapla linnas. Tuleviku vaates saab minu lähimaks naabriks Euroopasse viiv kiirraudtee Rail Baltic. Pärinen Saaremaalt, hariduse omandasin Orissaares ja Tallinnas. Olen abielus ning mul on kaks poega.
Minu tööalase kogemuse moodustavad 5 aastat autokolonni juhtimist Rapla KEK-is, 25 aastat teenistust kaitseliidus – sh 5 aastat Rapla maleva pealikuna ja 5 aastat kaitseliidu peamehaanikuna – ning 8 aastat maakonna spordielu juhtimist spordiliidu peasekretärina. Praeguseks olen aktiivne pensionär.
Mõttelaadilt ja hariduselt olen tehnokraat. Nooremas eas mulle omane olnud rahvuslikum maailmakäsitlus on tänaseks jõudnud rahulikuma liberaalsuseni.
Pean ennast spordimeheks, liikumisharrastajaks ja tervislike eluviiside edendajaks – jalgpall ja võrkpall on südamelähedased pallimängud, kümnevõistluse aladega saaks endiselt hakkama.
Huvi pakub nii kohalik kui ka maailma poliitmaastik, kus poole sajandi jooksul on muutusi olnud tohutult palju. Pooldan inimestevahelist head läbisaamist, kamraadlikkust, koostööd ja diplomaatilist asjatamist ning taunin liigset bürokraatiat.
Rapla valda soovin rohkem korras spordirajatisi ning pean kindlasti vajalikuks linnastaadioni kordategemist. Meenub, kui sattusin esmakordselt 1988. aastal meie staadionile, kus trenni tegid spordilegendid Leili Kaas ja Ants Lindre ning treener Jaak Liivandi juhendas Killu Ratast.