Olen Pärnuga kokku kasvanud. Siin on minu kodu ja pere viimased 35 aastat. Pärnu on ka minu tööpõld. 16 aastat Pärnu maavanemana, 6 aastat Pärnu linnapeana ja viimased 10 aastat Pärnumaad esindades riigikogus. Tunnen end alati koduselt külastades Pärnu haiglat või Tartu Ülikooli Pärnu kolledžit, mis olid väljapaistvaimad tulemused maavanema karjäärist. Linnapeana olen uhke panuse eest Pärnu avalikku linnaruumi (Rannapark ja Vallikäär), gümnaasiumiastmereform, Liivi tee ja muidugi minu lemmiklaps – Pärnu rannastaadion. Ja Pärnu päästmine võlavanglast. Pärnakad said taas häbenemata öelda, et me oleme Pärnust.
Riigikogus on minu vedada Pärnumaa ühendused. Ikka ja jälle Via Baltica ja Rail Baltic. Just need suurprojektid teevad Pärnumaa veelgi suuremaks kui ta pragu on. Valminud on Pärnu–Uulu 2+2 maanteelõik ja 4 aastaga on juurde tulemas 47 kilomeetrit 2+2 maanteed, pikim neist Nurme–Libatse 22-kilomeetrine lõik. Oleme pidanud ootama oma järge kauem kui pidanuks, aga saame nüüd kõik kuhjaga tagasi. Ka Rail Baltic tuleb, aastal 2030 saame teha esimese sõidu kui veel mitte Berliini, siis Tallinnasse küll. Ka kogu trassi valmimises pole vaja kahelda, kuna EL-i uue eelarveperioodi vastav rahastu on kaks korda suurem kui sel perioodil. Rail Baltic on ka EL-i lemmiklaps.
Lubasin Pärnu uuele sillale 20 miljonit eurot riigi tuge. Täitsin selle kuhjaga (10 milljonit eurot lisaks linna tänavatele), vaatamata sellele, et pidin seda pea üksi “vedama”. Ilma selle rahata Pärnu uut silda poleks. Loodan, et valija on seda märganud ja meenutab seda ka valimiskasti juures.