Abilinnapea Joel Jesse kirjutas suure loo, et lämmatada fakti, et trammiprojektidest loobumine murrab Tallinna tuleviku ühistranspordi selgroo, kirjutab Tallinna Kesklinna linnaosakogu esimees Henri Arras.
Abilinnapea arvamuslugu Tallinna ühistranspordi tulevikust on mustkunstitrikk. See asendab tänase konkreetse tegematajätmise paraku tühja loosungiga. Liivalaia tänava renoveerimine saaks vaid paari aastaga valmis.
„Ootame linna üldplaneeringut“ aga ei ole tõsiseltvõetav alternatiiv ega visioon. Allpool vastused abilinnapea peamistele väidetele.
- „Trammi aeglus“ on poliitiline valik, mitte tehnoloogiline paratamatus. Abilinnapea heidab trammile ette aeglust, märkides, et see seisab iga valgusfoori ja ülekäiguraja juures. See on aga ülestunnistus, mitte argument.
Ühistranspordi prioriteedisüsteemi loomine on tema enda ehk transpordivaldkonna juhi kätes. Aeglane ühistransport on teadlik poliitiline valik, millele on olemas selge alternatiiv.
Tasub ka meenutada abilinnapea enda sõnu aastast 2018 (Harju Elu), mil ta rõhutas, et muust liiklusest eraldatud tramm on kõige kiirem ja mugavam viis linnas liikumiseks ning just tramm paneks inimesi ühistransporti valima.
2. Akutroll vs. tramm. Akutroll on olemuselt kallis elektribuss. Selle reisijate mahutavus on oluliselt väiksem kui kaasaegsel trammil (nt tramm mahutab ~300 inimest, liigendtroll ~150). Siinkohal peitub fundamentaalne loogikaviga: kui akutroll suunatakse tavaliiklusesse, et säästa sõiduradu, jääb ta täpselt samamoodi ummikusse nagu iga teine sõiduk. Seettu on suure veovõimega rööbastranspordi asendamine vähemefektiivse bussilahendusega ajal, mil Tallinn kasvab, samm tagasi, mitte edasi.
3. Jutt metroost on paraku poliitiline häma. Klassikaline tähelepanu kõrvalejuhtimise taktika. See on katse pehmendada fakti, et Liivalaia trammiprojekti tühistamisega murti Tallinna ühistranspordi tuleviku selgroog.
Liivalaia olulisus ei olnud kunagi ainult „sõiduvahendi liigis“, vaid selle keskses asukohas. See pidi olema ühenduslüli Ida- ja Lääne-Tallinna vahel, mille järgmine loogiline etapp olnuks Kristiine ühistranspordisõlm, kus kohtunuks rongid, trammid ja bussid. Ja selle projekti kõige suurem tugevus oli teostatavus: ole mees, hakka lihtsalt pihta. Isegi 38 miljonit eurot raha oli selleks laua peal olemas. Nüüd pühiti laud puhtaks.
Tallinn vajab toimivat ühistransporti, mis sõidab toimekate linnaelanike vajaduste järgi: sealt, kus vaja, sinna, kuhu vaja, ja siis, kui vaja.
Suunata selle väljakutse lahendamine teadmata kaugusesse, ootama kõigepealt linna üldplaneeringut ja siis unistust metroost – see on lihtsalt vastutustundetu. On, millele järgmine kord ummikus olles mõelda.