Kui viimastel aastatel on maailmas ja majanduses toimunu tõttu tuju pigem morn olnud, siis alanud aasta annab mitu põhjust, miks tuju võiks parem olla, kirjutab majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo.
Ebakindlus geopoliitikas ja maailmamajanduses pole küll kusagile kadunud ning paraku tuleb meil harjuda heitlikkuse ja ootamatustega. Sellest hoolimata on hakanud meie majandus taastuma ning saab sel aastal arvestatava hoo sisse. See ei ole liigse optimismi küüsi langenud inimese väide, vaid usk majanduse helgemasse tulevikku on igati põhjendatud: kõik näitajad ja prognoosid viitavad sellele.
Pangad prognoosivad, et majandus kasvab sel aastal kaks-kolm protsenti ja on selles vahemikus ka järgmistel aastatel. Kommertspankade majandusekspertide sõnul on Eesti inimeste ja ettevõtete kindlustunne tasapisi paranemas. Kasvav kindlustunne on eeldus ka investeeringute tegemiseks ja tarbimiskindluse kasvuks. Kui on nõudlust, on vaja juurde ka rohkem töökäsi.
Tänavust majanduskasvu toetavad peamiselt tulumaksumuudatused ja riigi suuremad investeeringud majandusse, st julgeolekusse, teedesse ja ühendustesse. Teedesse suuname sel ja järgmisetel aastatel veel juurde sadu miljoneid eurosid, mis aitab kiiremini põhimaanteed ehitada neljarajaliseks ning kruusateed katta tolmuvaba kattega.
Majandusele on positiivse mõjuga ka pea kahekordselt alanenud intressimäärad.
Tundub ehk uskumatu, aga ka energia muutub soodsamaks. Elektri hind oli mullu Eestis keskmiselt 80,39 eurot megavatt-tunni eest ning võrreldes 2024. aastaga langes see 6,86 euro võrra megavatt-tunni kohta. Järjepidev riigi investeerimine taastuvenergeetikasse aitab elektri hinda veel rohkem vähendada.
Aastaid töökaid ja edasipüüdlikke inimesi karistanud maksuküür on nüüd ajalugu. Taastasime 1. jaanuarist ühetaolise ja lihtsa tulumaksusüsteemi.
Nüüd jääb lausa 90 protsendile töötajatele teenitud töötasust senisest rohkem raha kätte. Maksuvaba tulu tõusis kõigil tööealistel inimestel 700 euroni kuus ehk 8400 euroni aastas.
Seega keskmist palka teeniv inimene võidab sellest maksulangetusest igas kuus 154 eurot, aastas üle 1800 euro – see on üks kuupalk aastas lisaks. Töötava kahe vanemaga pere netosissetulek kasvab kuus 300 euro võrra. Leevendust annavad ka automaksu muudatused.
Hinnatõus ei meeldi üldjuhul kellelegi, mistõttu on hea, et järgmistel aastatel see oluliselt aeglustub. Viimasest finantskriisist alates ehk viimase viieteist aasta jooksul on Eestis hinnad tõusnud keskmiselt neli protsenti aastas.
Tänavu langeb Eesti Panga prognoosi järgi hinnatõus 2,9 protsendini ja tuleval aastal lausa 2,4 protsendini. Sealjuures jääb palgakasv ligi kaks korda kiiremaks ehk on tänavu 5,4 protsenti ja järgmisel aastal viis protsenti. Kasvab ostujõud ja tarbijakindlus suureneb.
Majandusteadlased on jõudnud konsensusele, et circa kaheportsendiline aastane inflatsioon on kõige mõistlikum. Praegused arengud viitavad, et just sellisele tasemele peakski meie hinnatõus langema ning seeläbi jätkuma nii ostujõu kasv kui ka üldine eluolu paranemine.
Kui kõik need tegurid ja ka paljud muud meie majandusele positiivselt mõjuvad tegevused valemisse ritta panna, saab päris kena tulemuse, mis võiks ka kõige suuremale pessimistile korraks puhkust anda.