Reformierakonna visiooni nurgakivi on kindlus kogu Eestile. Eesti inimesed vajavad kindlust, et meie kodu ja maa on kaitstud ning riik hästi juhitud.
Agressiivse ja pahatahtliku naabriga kindla, vaba ning eduka riigi eeskujusid on maailmas mitmeid, Lõuna-Koreast võime vaadata ka lähemale, naabrite juurde ehk Soome. Igaühel neist on oma tugevused. Ühine on aga teadlik tippvormis- ja valmisolek, pidev pingutamine oma inimeste, riigi ja iseolemise kaitsel. Eestil pole teist teed, kui teha sama. See võib olla kulukas, aga oma elu, oma kodu ja oma riik ongi kallid. Me pole üksi, me oleme tugevad ja mõjukad partnerid Euroopa Liidus ja maailma tugevaimas sõjalises liidus NATOs. Nii see ka jääb.
Et saaksime sees ja väljas kõigile veenval moel öelda, et Eesti on kindel riik, kuhu tuua oma ettevõte ja kus kasvatada lapsi, panustame oma kaitsesse. See on meie julgeolekupilt praegu ja ka tulevikus ning me peame tegutsema kohe. Isegi vaenulik isevalitseja, kes oma rahvast kübetki ei hooli, peab mõistma, et meie iseolemise ohustamine toob kompromissitult tagajärjed, mida tema režiim üle ei ela.
Kaitsevaldkond on maksumaksja raha saamisel olnud teistest eespool ja on seda ka tulevikus. Meil on vaja astuda kolm sammu: sõnastada, milliste Eestis loodavate toodetega saame kiirelt Ukrainat aidata ja ennast kaitsta, andes maksimaalselt hoogu meie majandusele ja kaitsetööstusele. Teiseks: hankida moon ja vahendid, mis annaks kindlust, et vaenlasel ei tuleks mõttessegi meid proovile panna. Vaprad Eesti mehed ja naised, kellel meie kaitsevõime põhineb, peavad teadma – meil on maailma parimad vahendid vaenlase hävitamiseks ennast ohtu seadmata.
Kolmandaks: leiame rahalised vahendid riigikaitse rahastamiseks. Suurema kindluse saame luua ja vajaliku lisaraha leida siis, kui sellesse panustab kogu ühiskond. Selleks oleme otsustanud kehtestada konkreetseks ajaperioodiks laia maksubaasiga riigikaitsemaks.
Konkurentsivõimeline majandus
Eesti majandus on olnud pikalt jahedate tuulte käes. Valdavalt välistel põhjustel: sõda lähinaabruses, peamiste eksportturgude kesine olukord, intressimäärade tõus. See ei tähenda, et me saaksime istuda käed rüpes ja oodata lihtsalt olukorra paranemist. Kindlus, nagu digitaalne bürokraatiavaba asjaajamine, atraktiivsed lahendused ja kiired otsused suuri investeeringuid teha soovivatele ettevõtetele, etteaimatavus avaliku võimu plaanidest ja koostöö ettevõtetega soodsa keskkonna loomisel on see, mis eristab head ärikeskkonda keskpärasest. See peab olema ka meie valik.
Uute investeeringute soodustamiseks vaatame radikaalselt ümber planeeringute ja tegevuslubade protsessi. Ettevõtted peavad saama oma plaane ellu viia kiiresti ja tundes, et riik neid toetab, mitte ei takista.
Eestil pole teist teed kui süstemaatiline ja plaanipärane töö, olemaks konkurentsivõimelisem teistest. Peame endale tunnistama, et puhastesse uutesse tehnoloogiatesse investeerivate ettevõtete nimel on riikide vahel ülikõva konkurents. Selleks, et ettevõtted investeeriksid Eestis ja Eestisse, peab riik pingutama. Ent oluline on, et riik ei juhi ettevõtteid ega pea turgu moonutama kohas, kus majandus toimib tõrgeteta.
Küll saab ja peab riik majandust elavdama läbi taristuinvesteeringute. Pingutame selle nimel, et Euroopa Liidu raha veel kiiremini kasutada, see on aidanud meid ka varasemates kriisides. Taristu ja hoonete ehituse ja renoveerimise ambitsioonikad plaanid viime ellu nii kiiresti kui võimalik. Need investeeringud aitavad kasvatada Eesti majandust 1-2% SKPst aastas ning toovad eelarvesse maksuraha.
Kindluse eelarve ja korras riigirahandus
Korda saab meie eelarvepoliitika. Mitte midagi tehes oleks Kreekas saanud rääkida kaugest Eestist kui hoiatusest. Mitte Eestis meenutada Kreekat. Nüüd on mõlemas riigis asjad korras või paranemise tee ette võetud. Mitte midagi tehes oleks võlgu elamine läinud sama käest kui ühikapidu, kus pole enam täpselt kindel, mis päev parajasti on, mida tähistatakse või kellel üldse homme eksam on. 
Kindlus tuleviku ees eeldab selgust riigi eelarvepoliitika kavades. See tähendab konkreetset eesmärki kulude kokku tõmbamisel, ainsana erandiks jäägu julgeolek laiemalt. Riigi kulude vähendamine on võimalik. Kokkuhoiu õnnestumiseks on vajalik konkreetse läbiva eelarvekulude vähendamise eesmärgi paikapanek. Avaliku sektori töökohtade arv on mõistlik esmalt külmutada ja kui vaja, töökohti vähendada. Üle tuleb vaadata ka avaliku sektori funktsioonid ja otsustada osade ülesannete täitmisest loobuda. Valdkondade eest vastutavate ministrite ettepanekud peaks läbi vaatama komisjon, kuhu kuuluvad ka ettevõtjate esindajad.
Eelarve korda saamiseks hoiame kokku nelja aastaga miljardi avalikke kulusid. Täpsemalt 1,4 miljardit, kui varem tehtud otsuseid arvesse võtta. Kainestav kindlasti. Tänu otsustele väheneb 2025. aasta eelarve puudujääk prognoositult 3 protsendini SKP-st ja alla selle. Puudujäägi vähendamisest tulenev kokkuhoid riigi intressikuludele on järgmisel neljal aastal ca 200 miljonit eurot.
Pealegi pole see lõppjaam, riigi tõhususe revisjon jätkub. Meie eesmärk peab olema nõtke, karge, automaatne, kiire asjaajamisega, vähese bürokraatliku hõõrdeteguriga ja väiksemate kuludega masinavärk. Riigis, aga ka sihtasutustes ja omavalitsustes. Omavalitsuste valimised on järgmisel aastal tulemas, küllap tasub oma valla- ja linnajuhte valides hinnata kes suudab lennukate ideede jutlustamise vahele ka asjad korras hoida.
Kuid et tekiks kindlus tuleviku ees, vajame selgust maksupoliitikas. Debatt on demokraatia nurgakivi, ent määramatus siiski ühiskonda kokku ei seo. Riigikaitse vajadusteks, Eesti kestmiseks vajalikud maksud oleme sel aastal kokku leppinud, et pakkuda inimestele kindlust ja maksurahu järgmiste valimisteni. Et kõigil oleks julgust ette võtta ja selgust investeerida. Jõukuse kasv saab tulla ainult järjest targemast, kõrgema lisandväärtusega ja puhtamast majandusest. See omakorda – hoitud elukeskkonnaga ja terve Eesti, kus nutikas, tark majandus kasvab puhta ja kaasaegse energia ning kõrgema lisandväärtuse toel – annab kindluse meie lastele, et oma elu ja töine tulevik ikka Eestiga siduda.
Kokkuvõtteks
Valitsuse lähiaastate fookus on kindluse loomisel meie inimestele ja ettevõtetele, eelarve ja riigijuhtimise korda saamisel ja majandusel.
Üleminek eestikeelsele haridusele, puhta ja soodsa kodumaise energiatootmise kiire kasv, kaitsevaldkonna seadmine majanduskasvu teenistusse, majanduse konkurentsivõime sihipärane kasvatamine, Eesti rahvusvahelise mõju ja kaalu hoidmine ja kasvatamine – Eestil on ees palju. Kõigi nende sammude mõte on üks: Eesti peab olema ägedaim ja võimalusterohkeim koht, kus ette võtta ning parim koht, kus pere ja kodu luua. Riik, mille üle tunda uhkust. See on plaan kindlusest, mitte kahtlustest meie tuleviku osas. Paremad ajad on ees ja igaüks meist saab olla selle osa.