Iga päev, mil noored õpivad pinget ja rahulolematust suitsu, veibi või nikotiiniga leevendama, on kaotatud päev, kirjutab perearst ja riigikogu tubaka, alkoholi ja narkootiliste ainete kahjude vähendamise töögrupi esimees Eero Merilind.
Neid teismeliste vanemaid, kes ei oleks leidnud oma lapse koolikotist või taskust e-sigaretti või nikotiinipatju, jääb iga kuuga vähemaks. Noorte nikotiinisõltuvus on võtnud pandeemia mõõtmed ja sellest ei ole puutumata ka algkoolilapsed.
Eelmise aasta lõpus avaldatud rahvusvaheline uuring1 näitas, et Eestis on e-sigarettide tarvitamine noorte seas Euroopa üks kõrgemaid. Eriti murettekitav on olukord tüdrukute hulgas: alla 13-aastastest on veipinud 37 protsenti tüdrukutest ja 29 protsenti poistest. Tuhandetest lastest üle Eesti on saanud nii nikotiinisõltlased kui ka selle “äri” edasikandjad.
Sotsiaalministeeriumi tellitud “Tubaka- ja nikotiinitoodete uuring”2 kinnitab sama pilti. 89 protsenti noortest leiab, et nikotiinitoodete kättesaamine on nende jaoks lihtne. Ligi kolmandik 14–15-aastastest hangib neid kioskist, tanklast või tavalisest poest, hoolimata sellest, et seadus keelab alaealistele müügi. Noored on ise ausalt öelnud, et peamine äritegevus käib Snapchatis ja Telegramis. Ja nendes keskkondades on lapsevanemal kontrolli praktiliselt võimatu teostada.
Samas uuringus ütlevad e-sigarette tarvitavad noored, et kõige tõhusam viis tarvitamise vähendamiseks oleks maitsestatud toodete ja müügikohtade arvu piiramine. Juhutarvitajate hinnangul aitaks ka rohkem infot toodete kahjulikkusest, ennetuskampaaniad ning reaalsed lood ja videod. Teame kõik, et moraalilugemisest noortele kasu ei ole.
Olen üsna kindel, et mitte ükski koolilaps ei tea tegelikult, mida sisaldab tema taskus olev e-sigaret või nikotiinipadi. Milliseid aineid on kasutatud selle magusa maitse saavutamiseks, kus ja kelle poolt on need tooted toodetud ning milline on nende mõju organismile. Paljudele tuleb üllatusena ka see, et nikotiin tekitab väga tugeva sõltuvuse.
2025. aasta lõpus Hollandis teismeliste seas tehtud uuring3 näitas, et enam kui kolmandik noortest sõltlastest ärkab öösel üles selleks, et saada oma nikotiiniannus. Tõenäoliselt ei erine olukord Eestis kuigivõrd. Rääkimata sellest, et paljude jaoks on hommikune veip või suits esimene asi, enne kui päev üldse pihta hakkab.
Balti Uuringute Instituudi uuringus on üks tähelepanek, millest ei saa mööda vaadata. Nimelt ilmnes tugev seos nikotiinitoodete tarvitamise ja selle vahel, kas noorele meeldib koolis käia.
Õpilastest, kellele kool üldse ei meeldi, tarvitab nikotiinitooteid igapäevaselt 16 protsenti ja vaid 53 protsenti pole midagi proovinud. Nende seas, kellele kool väga meeldib, tarvitab tooteid igapäevaselt vaid kolm protsenti ning koguni 82 protsenti pole kunagi tarvitanud. See on kogu loo kõige olulisem järeldus: veipimine ja muud mõnuained ei ole põhjus, vaid tagajärg.
2. veebruari “Plekktrummi” saates ütles Eesti Inimarengu Aruande peatoimetaja Eneli Kindsiko väga täpselt, et me võime panna iga lapse kõrvale psühholoogi või psühhiaatri, aga sellega tegeleme me tagajärgedega, mitte põhiprobleemiga.
Kindsiko rõhutas, et lapse edu alus on heaolu: kas laps tunneb end turvaliselt? Kas koolist tuleb välja vaimselt terve inimene? “Klassiruum on ühiskonna peegel – kui klassiruum on katki, siis on ühiskonnas midagi katki. Me räägime palju välisest julgeolekust, aga inimese turvatunne algab psühholoogilisest julgeolekust. Kas inimene saab endaga vaimselt hakkama? See on kõige alus. Lasteaiast gümnaasiumi lõpuni on pikk aeg, mis peaks lapse jaoks olema turvaline sotsiaalne inkubaator,” rääkis Kindsiko.
Kui selle kõrvale panna loo alguses mainitud uuringu tulemused koolirõõmu ja nikotiinitarbimise seostest, saab pilt märksa selgemaks.
On selge, et lapsevanem ei saa täielikult kontrollida, mida tema laps internetis teeb. Maksu- ja tolliamet ei suuda kunagi kontrollida kõiki postipakke, kus liiguvad ebaseaduslikud nikotiinitooted. Õpetajate ja korravalvurite manitsused ei ole paljudele noortele kuigi veenvad.
Seetõttu tuleb probleemiga tegeleda sealt, kus on selle põhjused. Vaatame endale otsa ja küsime, milline on meie ja meie laste psühholoogiline toimetulek. Mida me teeme selleks, et lapsed oleksid päriselt hoitud, mitte lihtsalt kontrollitud? Milline on kool, kuhu nad igal hommikul lähevad? Iga päev, mil nad õpivad pinget ja rahulolematust suitsu, veibi või nikotiiniga leevendama, on kaotatud päev. Meie roll on tagada, et nikotiin ei oleks esimene ega ainus lahendus, mille nad leiavad.
1 European School Survey Project on Alcohol and Other Drugs (ESPAD). ESPAD Report 2024: Results from the European School Survey on Alcohol and Other Drugs. 2024.
2 Balti Uuringute Instituut. Tubaka- ja nikotiinitoodete tarvitamise uuring. Tellija: Sotsiaalministeerium; 2023.
3 Frequent, dual and nighttime nicotine use among Dutch adolescents: findings from a school-based survey. European Journal of Pediatrics. 2025.