Sotsiaalministeeriumi tellitud analüüs näitab, et alates ülejärgmisest aastast on tervisekassa ligi 170 miljoni euro suuruses puudujäägis ja see puudujääk on ajas kiiresti kasvav. 2040. aastaks jõuab see vähemalt 1,2 miljardi euroni. Arusaadavalt ei saa samamoodi jätkata. Mida muuta?
Raha ei vaja ainult tervishoid
Analüüsi koostajad näevad eelistatud lahendusena maksukoormuse kasvu ja lisarahastust riigieelarvest. Vastasel korral peaksime leppima tervishoiuteenuste kvaliteedi langusega.
Tervishoidu eraldi vaadates on maksutõusu abil võimalik ju numbrid klappima panna, kuid tervikvaates vajavad lisarahastust kõrgharidus, riigikaitse, teadus- ja arendustegevus, innovatsioon, taristu ning paljud teised valdkonnad. Ehk teisisõnu, jättes kõikide eluvaldkondadega seotud lisakulud riigieelarve kanda, peaks maksukoormuse kasv olema oluliselt suurem kui vaid tervishoiuvaldkonna katteks vajaminev.
Eelarve tulud ja ühiskonna heaolu laiemalt sõltuvad pikas perspektiivis meie oskusest hoida Eesti ärikliima talendi- ja investeeringusõbralik. See on omakorda oluline, et suudaksime vananeva rahvastikuga riigis kasvatada ühiskonna heaolu ilma, et maksukoormus muutuks üle jõu käivaks.
Kas maksukoormuse kasv mõjuks hästi Eesti investeerimiskliimale? Kindlasti mitte. Seetõttu peame ka tervishoiu rahastuse küsimusele vastust otsides mõtlema laiemale pildile.
Kust raha leida?
Tervishoidu lisaraha leidmiseks on maksutõusude asemel alternatiive, millele ka analüüs viitab, kuid mis vajavad täiendavat uurimist. Neist olulisim on tööandja kaudu pakutav eraravikindlustus, mis täiendaks solidaarsusel põhinevat tervisekassa kaudu käivat tervishoiu rahastust ehk töötaks lisavõimalusena.
Euroopa Liidus on vaid neli riiki, kus eraravikindlustus sisuliselt puudub või on selle roll marginaalne, nende seas ka Eesti. Näiteks Lätis ja Leedus, kus eraravikindlustus on kasutusel, on kindlustusmaksete maht vastavalt ca 130 miljonit ja 70 miljonit eurot ning kaetud on ca 50 protsenti ja 20 protsenti töötajatest.
Tavapärane kindlustuskate hõlmab ambulatoorseid visiite, diagnostikat, lisakaitsena ka hambaravi, ambulatoorset taastusravi. Eesti kindlustusmaksete maht on ca 14,5 miljonit eurot, millest üle 90 protsenti jõuab lisarahana tagasi tervishoiusüsteemi. Eraravikindlustusega on Eestis kaetud ca kümme protsenti töötajatest.
Kasvuruumi erakindlustuse kasutuselevõtuks seega on ja põhiküsimus peaks olema, kuidas kujundada eratervisekindlustuse pakkumine selliselt, et see ei looks ebavõrdsust ega suurendaks survet avaliku sektori eelarvele, vaid vähendaks omaosalust, lühendaks järjekordi ja aitaks kaasa tervishoiuteenuste kvaliteedi kasvule. Just küsimusele “kuidas?” vastamisele peakski arutelu keskenduma. Et suurendada avalikul rahastusel toimiva tervishoiusüsteemi ja eratervishoiusüsteemi ühist võimekust pakkuda Eesti inimestele maailma tipptasemel tervishoiuteenust.
Tööandja vaatest on erakindlustuse laialdasema kasutuselevõtu üks piirajatest kehtiv maksuvabastuse piirmäär ja maksuvabastuse alla käivate tervishoiuteenuste ulatus. Milline peaks olema maksuvabastuse optimaalne tase ja ulatus, tuleb leida analüüsipõhiselt. On selge, et investeering töötaja tervisesse tähendab vähem haiguspäevi ja enam tervena elatud aastaid. Eesmärgid, millele ilmselt keegi vastu ei vaidle.
Võrdleme end muu maailmaga, et leida eeskujusid
Samaväärselt tähtis on küsimus meie tervishoiu efektiivsusest ja kvaliteedist rahvusvahelises võrdluses.
Milles oleme me tugevad, kuidas lahendada tervishoiutöötajate puudust, millised on meie eeldused innovaatiliste tervisetehnoloogiate arendamiseks, personaalmeditsiiniks ja tervishoiuteenuste ekspordiks? Kas riikliku tervishoiusüsteemi arstiabi järjekordade juurpõhjus on vähe raha või vähe arste ja meditsiinitöötajaid? Kas investeeringud taristusse ja tehnoloogiasse on patsientide arvu kohta optimaalsed või oleme ala- või üleinvesteerinud jne?
Sellise hetkepildistuse ja soovitused, mida muuta, saab anda näiteks tervishoiu valdkonnas tunnustatud rahvusvahelise nõustamisfirma meeskonna tehtud audit. Põhjus, miks just rahvusvahelise meeskonna audit on lihtne, on see, et neil puuduvad kohalikud erihuvid ja nad omavad rahvusvahelist võrdlusbaasi.
Hea tervis on elukvaliteedi eeldus. Tervishoiu valdkond on kiiresti arenev ja digiühiskond annab meile võimaluse olla innovaatorite seas. Tervishoiu rahastusmure on kiireloomuline, kasutame seda hetke tulevikukindla tervishoiusüsteemi kujundamiseks.