Agressorriikide kodanikud ei saa tulevikus meie asju otsustada 

Reformierakond seisab selle eest, et agressorrežiimi kodanikud ei saaks kaasa rääkida Eesti riigi siseasjades. See on vajalik samm Eesti riikliku julgeoleku tagamisel ja sõltumatuse kindlustamisel. 

Agressorriikide, Vene ja Valgevene kodanikud, ei peaks saama otsustada Eesti riigi asju, mistõttu leppis koalitsiooninõukogu 4. novembril kokku, et koalitsioon algatab parlamendis põhiseaduse kiireloomulise muutmise.  

See tähendab, et järgmistel kohalikel valimistel Venemaa ja Valgevene kodanikud otsustajate hulgas enam ei ole. Kui elanik soovib rääkida kaasa Eesti elu asjades, peab ta olema Eesti või meie liitlasriikide kodanik. Venemaa kodanikud, kes on aastaid käinud saatkonnas Putinit valimas, peaksid otsustama, kas osaleda Eesti asjades Eesti kodanikuna või siis mitte osaleda kohalikel valimistel.

Rahvusliku julgeoleku tugevdamise seisukohalt on tegemist tavapärase praktikaga. Euroopa Liidus on juba 12 riiki, kus kolmandate riikide kodanikud kohalikel valimistel kaasa rääkida ei saa. Nende hulgas on näiteks Läti, Poola, Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia. 

Alates 5. novembrist käib Riigikogus töö põhiseaduse muutmise eelnõu lõpliku teksti vormistamisega. 6. novembril allkirjastasid koalitsioonisaadikud põhiseaduse muutmise eelnõu, millega võetakse agressorriikide Venemaa ja Valgevene kodanikelt valimisõigus.

Tutvu põhiseaduse muutmise eelnõu ning eelnõu seletuskirjaga.

Reformierakonna eestvedamisel esitas koalitsioon Riigikogule eelnõu arutamiseks 7. novembril, et muudatused jõustuksid enne 2025. aastal toimuvaid kohalikke valimisi. Põhiseaduse muutmiseks on vajalik ⅘ poolthäälte enamus ehk maksimaalselt vähemalt 81 häält kui hääletavad kõik 101 Riigikogu liiget. 

Agressorriigi kodanike valimisõiguse peatamine agressiooni ajal on mitte üksnes proportsionaalne, vaid ka hädavajalik samm õigusrahu säilitamiseks ja usalduse säilitamiseks nii Eesti valimissüsteemi kui valitavate kogude vastu.