Kui inimene tunneb, et vajab arstiabi, siis ei pea ta aega kulutama süsteemi tööga tutvumiseks ja selles orienteerumiseks – vaid peab saama abi lihtsalt ja kiiresti. Digiregistratuur peab olema nagu hästi toimiv reisiplaneerija: esitad oma vajaduse ja süsteem pakub kõige sobivamad lahendused, kirjutab riigikogu liige ja perearst Eero Merilind.
Eestis tervishoiusüsteemis on palju räägitud sellest, kuidas digilahendused aitavad meil arsti juurde pääseda kiiremini ja mugavamalt. Kuid igaüks, kes on proovinud perearsti või uuringu aega digiregistratuuris broneerida, teab – see tee ei ole alati sirge ega arusaadav.
Kui tahame, et meie tervishoid oleks päriselt inimsõbralik ja toimiv, tuleb digiregistratuuri toimimine üle vaadata kasutaja pilguga, mitte kohendada seda ainult IT-vaatenurgast.
Mugav broneerimine
Kui inimene tunneb, et vajab arstiabi, siis ei pea ta aega kulutama süsteemi tööga tutvumiseks ja selles orienteerumiseks, vaid abi saama lihtsalt ja kiiresti. Digiregistratuur peab olema nagu hästi toimiv reisiplaneerija: esitad oma vajaduse ja süsteem pakub kõige sobivamad lahendused. Allpool olev skeem kirjeldab ideaalset teekonda.
Süsteem kuvab inimese perearsti ja tervisekeskuse andmed. Kui nimistu on õige, pakub süsteem kohe vabu aegu nii arsti kui ka õe juurde, aga kui nimistus on mingi viga (näiteks inimene on kolinud või perearst on vahetunud), annab süsteem sellest teada ning pakub võimalust broneerida aeg lähima nullnimistuga alustava arsti juurde või piirkondliku vastutusega tervisekeskusesse. Sealt suunatakse patsient abi andva arsti juurde. Mitte “tõrge” ja “otsi endale ise uus perearst”, vaid lahendus.
Olulised küsimused ja kiire tagasiside
Broneerimisvormil on lihtne rippmenüü, kust saab valida, miks keegi arsti poole pöördub (äge haigus – köha, palavik, kroonilise haiguse jälgimine, tervisetõend, vaimse tervise mure või muu põhjus).
Kui inimene valib tervisetõendi, siis suunab süsteem ta õe vastuvõtule, sest paljud sellised toimingud ei vaja arsti. See aitab vältida arsti ülekoormust ja hoiab patsiendi aega kokku. Kui külastuse põhjus vajab rohkem infot (näiteks pikaajalised sümptomid, ravimimuudatused), saab inimene täita PADI eelinfo küsimustiku (erinevatel tervisekeskustel on erinevad süsteemid).
Kui küsimustik on täidetud, annab süsteem inimesele teada küsimustiku jõudmisest tervisekeskusesse ning sellest, kaua tuleb oodata vastust ja kas tasub oodata tagasihelistamist. Kui pakutakse aega vastuvõtule, siis seda broneeringut saab ühe klõpsuga muuta.
Erameditsiini ajad samuti näha
Kui inimene otsib eriarsti vastuvõttu, saab ta valida, kelle juurde, millisesse tervishoiuasutusse ja mis hinnaga vastuvõtuaega pakutakse. Kui kõik ajad on kinni, siis pakub süsteem automaatselt ja kompaktselt samal lehel esimest vaba aega soovitud tervishoiuasutuses, vabu aegu teistesse tervishoiuasutustesse või võimaluse jätta oma eelistus ja saada teavitus vabanenud ajast (Ajaleidja arendused).
Lisaks tervisekassa rahastatud aegadele peab digiregistratuur selgelt näitama tasulisi aegu ja nende hinda. Täpselt nagu ostes kino- või rongipileteid: koht, aeg, hind – vali, mis sulle sobib.
Paljud inimesed ei tea, et tänases süsteemis ei kuvata uuringute aegu üldse. Kui näiteks riiklikus süsteemis on ultraheli aeg kahe kuu pärast, aga tasulise teenusena saaks selle kahe päeva pärast, siis inimene ei näe seda võimalust. Valiku tegemine – kas oodata või maksta – peab olema patsiendi, mitte süsteemi otsustada.
Tänane süsteem võimaldab perearstil saata patsiendi e-konsultatsioonile ainult ühte kindlasse tervishoiuasutusse. Mõistlikum oleks, kui kõik vastava profiiliga arstid saavad juurdepääsu e-konsultatsioonide nimekirjale. See loob konkurentsi, parandab kvaliteeti ja kiirendab terviseteekonda. Tervisekassa raha peab liikuma koos patsiendiga, nii et inimene saab oma mure lahendatud võimalikult kiiresti.
Keelevalikud ja tõlge – digiajastu nõue
Terviseabi peab olema arusaadav kõigile, ka neile, kes ei räägi eesti keelt või vajavad abi suhtlemisel. Tänapäevased tehisintellektil põhinevad tõlkesüsteemid on piisavalt head, et neid juba praegu kasutada. Lisaks võiks terviseportaal pakkuda tõlkide nimekirja või isegi reaalajas tõlget arstivisiidil – näiteks virtuaalse “teletõlgi” abil. Nii saavad eesti keele mittevaldajad juba enne arsti planeeritavat visiiti kokku leppida tõlgiga.
Digiregistratuur peab olema patsiendi jaoks arusaadav, lihtne ja loogiline. Ehk siis mitte ainult tehniline portaal, vaid teenus, mis mõistab inimese vajadusi ja aitab teda sujuvalt sobiva arsti või õeni.
Arendame süsteemi nii, et inimese teekond arstini, uuringule või e-konsultatsioonile on loogiline ja lihtne, sellega loome ka usaldust ja paremat tervist. Ning see on väärtus, millesse tasub investeerida.