Kultuuriminister Heidy Purga ütles täna parlamendis riigi pikaajalise arengustrateegia “Eesti 2035” kõnes, et kultuuri jõudu ühiskondliku heaolu ja majandusarengu vedurina ei saa alahinnata, rõhutades, et kultuuril on tähtis roll mõlema edendamisel. Ministri sõnul saab valdkond olla riigile selge ja oluline tuluallikas.
“Kultuur on meie olemise alus, kultuuri abil edasi antavad teadmised ja vaimsed väärtused aitavad meil säilida elujõulise ning ärksa rahvana. Rääkimata sellest, et investeeringud kultuuri ja sporti tugevdavad nii meie rahvusvahelist mainet kui ka riigi julgeolekut,” lausus Purga.
Kultuur sünnib Purga sõnul inimeste kaudu, kelle loomingulisust ja tööd tuleb väärtustada.
“Oleme astunud olulisi samme loovisikute toimetuleku tagamiseks. 2024. aastal muutsime seadust, et Kultuurkapitali kaudu oleks võimalik maksta sotsiaalsete garantiidega kaasnevat loometöötasu ning seda võimalust on väga palju ka kasutatud. Kõigest ühe aastaga on selle tõttu saanud seni puuduvad sotsiaalsed garantiid ja ravikindlustuse sotsiaalsed garantiid endale Kultuurkapitali abil ligi sada loovisikut. Muuhulgas suurendas valitsus ka autorihüvitisfondi toetust 1 miljoni euro võrra. Selle meetme mahu tõstmisega jõuab nüüdsest 1,4 miljoni euro jagu tuge otse meie kirjasõna hoidjateni,” sõnas Purga.
“Investeeringud kultuuri- ja spordivaldkonda on samavõrd olulised nagu toetused loojatele,“ lausus minister. “Lisavahendid võimaldavad väärikalt lõpuni renoveerida ja sisustada Rahvusraamatukogu. Valdkondlikult märgilise tähendusega oli ka otsus alustada Kunstihoone renoveerimist, mis juba 2026. aasta lõpus avaneb taas uks publikule. Lisaks sai Kultuurkapitali vahenditest rahastuse väga kaua oodatud uus telemaja, mille ehitus on tänaseks samuti alanud ning mis võimaldab ka audiovisuaalsisu tootmises tõsta tuntavalt senist kvaliteeti.”
Spordis on kultuuriministri sõnul põhjust rõõmu tunda spordiorganisatsioonide ja -koolide harrastajate arvu kasvu üle. “Nende hulk tõusis eelmisel aastal 7% ehk 241 295 inimeseni. Samas kurvastab fakt, et jätkuvalt liigub 75% meie noortest päevas vähem kui üks tund,” möönis Purga. “Tegeleme liikumisaktiivsuse tegevuskava elluviimisega, kuid vajame liikuvuse suurendamiseks üleriiklikku tuge, sealjuures on parim eeskuju igaüks üksikisiku ja lapsevanemana.”
Purga tõi välja, et kultuuri järgi tuntakse Eestit, avastatakse meist olulist ja see loob sageli eelduse soovile tulla meie riigiga ka lähemalt tutvuma. 2024. aastal oli seejuures Tartul ja Lõuna-Eestil täita ajalooline roll Euroopa kultuuripealinnana. “Enam kui 1600 sündmust liitsid kogukondi ja andsid majandusele uue hingamise. Ainuüksi Tartus toimunud suurkontsertide publik jättis piirkonda hinnanguliselt ligi 5,1 miljonit eurot,” sõnas Purga.
Eelmisel aastal selgusid Statistikaametist viimase kultuuris osalemise uuringu tulemused. „Selgus, et 2023. aastal osales kultuurielus lausa 79% elanikest – oleme taastunud koroonaga alanud kriiside ajastu tagasilöökidest ja jõudnud tagasi 2017. aasta tugevale tasemele. Kultuurist sai osa enam kui 891 000 vähemalt 15-aastast inimest. Kõige enam külastati kinosid (52%), kontserte (47%), muuseume (44%) ja teatreid (40%). See tähendab, et kinno, kontserdile, muuseumi või teatrisse jõudis ligikaudu iga teine Eesti elanik,“ lausus minister.
Loe täispikka kõne SIIT.
Fotod: Erik Peinar, Riigikogu Kantselei