Kultuuriminister Heidy Purga pidas 22. aprillil 2025 Riigikogu ees ettekande riigi pikaajalise arengustrateegia “Eesti 2035” elluviimisest, sh „Eesti spordipoliitika põhialuste aastani 2030“, elluviimisest . Avaldame kultuuriministri kõne täismahus.
Lugupeetud Riigikogu liikmed, head kuulajad!
Tänan teid võimaluse eest tutvustada Kultuuriministeeriumi valitsemisala eesmärke ja tegevusi kolme arengukava raames: „Kultuur 2021–2030“, „Sidus Eesti 2021–2030“ ja „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“, mis kõik panustavad riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ sihtide saavutamisse.
Kultuuriministeeriumi panuse meie riigi arengusse on lühidalt kokku võetav nelja eesmärgina:
- Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed;
- Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud;
- Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik;
- Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond.
Miks ja kuidas Kultuuriministeerium nende nelja eesmärgi saavutamisse panustab?
Esmalt – kultuur on meie olemise alus, kultuuri abil edasi antavad teadmised ja vaimsed väärtused aitavad meil säilida elujõulise ning ärksa rahvana. Rääkimata sellest, et investeeringud kultuuri ja sporti tugevdavad nii meie rahvusvahelist mainet kui ka riigi julgeolekut.
Tsiteeriksin siinkohal mõtet äsja Eesti Rahvusringhäälingu portaalis avaldatud Tallinna Ülikooli meediainnovatsiooni professori Indrek Ibruse artiklist „Kultuur veab majandusarengut“. Ta ütles: „Kui kultuur on andnud laiale hulgale inimestele võime maailmu ette kujutada, teadmisi kombineerida, siis ei ole see kultuur lihtsat üksikisikuid võimestav, see on kogu ühiskonna arengu võti.“ Kirjutan sellele mõttele täielikult alla ning olen sellest lähtunud ka kultuuriministri ametis.
Head kultuuris osalejad ja kultuuri loojad!
Meid rõõmustab eestlaste aktiivne kultuurielu. Seda ilmestab see, et laulu- ja tantsupeo pääsmeid haaratakse lennult, et on teatrietendusi ja spordivõistlusi, mille piletitele toimub pöörane võidujooks, et on filme, kunstinäituseid ja spordisündmuseid, mida kogevad kümned tuhanded inimesed. Lisaks tähistame tänavu ka Arvo Pärdi 90. sünnipäeva. See on sündmus, mis ületab suurelt meie keele- ja kultuuriruumi piire, sest toimub aasta jooksul kõikjal maailmas. Meil on küllaga põhjust olla õnnelik ja uhke rahvas ning võime kindlalt väita, et meie kultuur pakub killustunud maailmas siiski väga suuri inimhulki koondavad tähendusvälju, mis annab meile rahvana võime arutleda ja rääkida samas keeles ka samadest asjadest. See on suur asi.
Eelmisel aastal jõudsid Statistikaametist meieni viimase kultuuris osalemise uuringu tulemused. Selgus, et 2023. aastal osales kultuurielus lausa 79% elanikest – oleme taastunud koroonaga alanud kriiside ajastu tagasilöökidest ja jõudnud tagasi 2017. aasta tugevale tasemele. Kultuurist sai osa enam kui 891 000 vähemalt 15-aastast inimest. Kõige enam külastati kinosid (52%), kontserte (47%), muuseume (44%) ja teatreid (40%). See tähendab, et kinno, kontserdile, muuseumi või teatrisse jõudis ligikaudu iga teine Eesti elanik. Mõttekoht üldise aktiivsuse juures on, et maakondade vahel püsib endiselt küll kahanev, kuid siiski märgatav erinevus. Kui Tartumaal on osalusprotsent 84, siis Ida-Virumaal 66. Vahe kõige kõrgema ja madalama maakondliku kultuurielus osalemise vahel on 18 protsendipunkti.
Mööda ei saa vaadata ka laste ja noorte kaasamisest kultuuriellu, sest tulemused näitavad meile, et murelikkuseks on põhjust – kultuuris osalemise uuringu andmetel on viimase kümnendi jooksul 5–14-aastaste laste kultuurikülastused vähenenud. Selleks, et kultuuriasutused saaksid täita järjest olulisemat rolli hariduspartnerina, lõime 2022. aastal kultuuriranitsa algatuse. Kultuuriranitsa mõju on selge – selle toel jõuavad eesti kultuuri ja meie lugude juurde näiteks ka lapsed ja noored, kel muidu on see teekond pikem või puudub üldse. Näiteks venekeelse emakeelega lapsed ja noored, kelle teadmiste- ja mänguväljas ei pruugi olla Sipsikut või Naksitralle, kuid koos etendust vaadates luuakse selliselt mälestustesse ka ühiseid ja päris oma Eesti lapsepõlvetegelasi. Kultuuriranits tõi eelmisel aastal kultuuri juurde ligi 140 000 õpilast. Kuid senine keskmiselt 11 euro suurune toetus õpilase kohta aastas on selgelt ebapiisav. Siin on peidus hea võimalus, et tuua lapsi veel rohkem kvaliteetse kultuurielamuse juurde.
Kultuur ei sünni iseenesest, seda loob inimene, kelle loomingulisust ja tööd tuleb väärtustada. Oleme astunud olulisi samme loovisikute toimetuleku tagamiseks. Näiteks muutsime seadust, et läbi Kultuurkapitali oleks võimalik maksta sotsiaalsete garantiidega kaasnevat loometöötasu ning seda võimalust on väga palju ka kasutatud. Kõigest ühe aastaga on selle tõttu saanud seni puuduvad sotsiaalsed garantiid endale Kultuurkapitali abil ligi sada loovisikut.
Teise olulise sammuna tegime 2024. aastal otsuse suurendada ka autorihüvitisfondi toetust miljoni euro võrra, et väärtustada veelgi meie autorite loomingut. Selle meetme mahu tõstmisega jõuab nüüdsest 1,4 miljoni euro jagu tuge otse meie kirjasõna hoidjateni – kirjanike, illustraatorite ja tõlkijateni. Et sõnast võrsunud rahvana hoida kirjakeelt ja selle tarkust, siis jäi kirjandusvaldkond ka viimatistest kärbetest puutumata. Ma usun, et kirjandusel on kultuuris keskne roll ja peame kaasa aitama, et see nii ka jääks. 2024. aastal valmistusime ka väärikalt Eesti raamatu 500. sünnipäeva tähistamiseks, millele leidsime koosmeeles opositsiooniga juurde lisavahendeid, ning valmistusime suureks Eesti fookuseks maailma suurimal lastekirjanduse messil Bolognas.
Investeeringud kultuuri- ja spordivaldkonda on samavõrd olulised nagu toetused loojatele. Lisavahendid võimaldavad väärikalt lõpuni renoveerida ja sisustada meie Rahvusraamatukogu. Valdkondlikult märgilise tähendusega oli ka otsus alustada Kunstihoone renoveerimist. Ehitustööd algasid 2025. aasta alguses ning juba 2026. aasta lõpus avaneb taas uks publikule – Kunstihoone on oluline kultuurikeskus kogu Eesti kunstiväljal, aidates kaasa ka kvaliteetsele rahvusvahelisele koostööle. Lisaks sai Kultuurkapitali vahenditest rahastuse väga kaua oodatud uus telemaja, mille ehitus on tänaseks samuti alanud ning mis võimaldab ka audiovisuaalsisu tootmises tõsta tuntavalt senist kvaliteeti.
Ka Eesti filmitööstus näitas 2024. aastal häid tulemusi. Meie viimase aja mängufilmid ja dokumentaalfilmid on pälvinud publiku tähelepanu – Eesti filme käis 2024. aastal kinodes vaatamas üle 300 000 inimese. Jätkuvalt on edukas tagasimaksefond Film Estonia, mis toob Eestisse välistootjaid ja loob töökohti. 2023. aastal oli selle netomõju Eesti majandusele 8,67 miljonit eurot. Tuletan meelde, et eelmisel aastal lisasime miljon eurot omamaise ja -keelse filmikultuuri toetamise meetmesse Eesti Filmi Instituudi juures ja 2 miljonit eurot Film Estonia tagasimakseprogrammi. Need on pikaaegse mõjuga otsused, mis aitavad korraga nii meie kultuuriloojaid kui elavdavad ka riigi majandust.
Töös on voogedastusplatvormide regulatsiooni uuendamine, et tagada Eesti sisu nähtavus ning tugevdada audiovisuaaltööstust. Samuti jätkub Eesti Rahvusringhäälingu seaduse ajakohastamine, et ERR saaks olla mitmekülgne ja kaasaegne avalik meediapakkuja kõigil platvormidel.
Oleme jätkanud ka vene- ja ingliskeelse elanikkonna paremat kaasamist meediaruumi. 2024. aastal avaldatud Eesti Integratsiooni Monitooring ütleb, et muust rahvusest inimeste jaoks on Venemaa telemeedia asemel olulisemate infoallikate pingereas aina kõrgema koha võtnud kohalik venekeelne meedia.
2024. aastal jätkati rahvaraamatukogude reformi ettevalmistust, mis korrastab lähtuvalt kasutajamugavusest raamatukoguvõrku ning ajakohastab rahvaraamatukogude üldist juhtimismudelit. Seaduseelnõu jõuab teie kätesse, head riigikogulased, juba käesoleva aasta septembrikuus.
Samuti on taas hoogustunud muuseumivõrgu korrastamine, millega oleme lõpusirgel. Eelmisel aastal alustasid sihtasutustena tegevust Eesti Arhitektuurimuuseum, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum ja Tartu Kunstimuuseum ning valmistuti sihtasutuse Viljandi Muuseum loomiseks. Ministeeriumi kogemus kinnitab, et sihtasutusena tegutsemine võimaldab muuseumidele paremat juhtimist ja suuremat omatulu, säilitades sisulise väärtuse.
Head kuulajad!
Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ oluline siht on tugeva ja uuendusmeelse majanduse kujundamine. Kultuuri jõudu nii ühiskondliku heaolu kui ka majandusarengu vedurina ei saa alahinnata. Kultuuril on tähtis osa mõlema edendamisel, kultuur saab riigile olla selge ja oluline tuluallikas.
On hea meel tõdeda, et viimastel aastatel on märksa olulisemale ja nähtavamale kohale tõusnud loomemajanduse edendamine. Koostöös Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusega korraldasime 2024. aastal loomeettevõtjatele meistriklasse, tulevikutrende avavaid seminare ja häkatone. Suurtel rahvusvahelistel sündmustel oli esindatud Eesti mängutööstus. Meie disainivaldkond säras New Yorgi disaininädalal. On hea kinnitada, et loomemajanduse arendamise meetmete tulemusnäitajate vahe-eesmärgid on mitte üksnes täidetud, vaid osalt juba ka ületatud. Oleme võrreldes prognoosituga suutnud toetada oluliselt rohkemaid loomeettevõtjaid, eelkõige neid, kes tegevust alles alustavad. Näiteks arvestasime, et saame pakkuda tuge 60 alustavale loomeettevõtjale, kuid eelmise aasta lõpu seisuga on inkubatsiooni- ja kiirendiprogrammides osalenud juba 94 ettevõtjat.
Kultuuriministeerium on asunud süsteemselt toetama ka kultuuri teadus- ja arendustegevust. Aastani 2027 ulatub kultuuri teadus- ja arendusprogrammi kogumaht 6,4 miljoni euroni. Toetust saavad looverialade uurimisprojektid ja teadustöö haldusala asutustes – olgu näiteks toodud käsikirjalise muusikapärandi uurimine või Meremuuseumi merearheoloogia areng.
Eelmisel aastal alustasime ka uue kultuuripärandi digitegevuskava rakendamist, mille raames tehakse 2029. aastaks digitaalsena kättesaadavaks üle poole meie pärandist. Sellega tagame meie pärandi säilimise tulevastele põlvedele, olenemata kriisidest maailmas.
Elaval Eesti kultuuril on tugev rahvusvaheline nähtavus. Eesti kultuurisündmused jõuavad kõige mainekamatele lavadele ja festivalidele üle maailma ja maailma tippartistid soovivad tulla Eestisse. Nii sai palju positiivset vastukaja Edith Karlsoni näitus 60. Veneetsia kunstibiennaalil, väga menukalt juhatas Paavo Järvi Erkki-Sven Tüüri loomingu maailma esiettekannet, publikumenu sai osaks nii Ryoji Ikeda isikunäitusele Eesti Rahva Muuseumis kui ka Eesti Filharmoonia Kammerkoori turneele Põhja-Ameerikas ja Euroopas.
2024. aastal oli Tartul ja Lõuna-Eestil täita ajalooline roll Euroopa kultuuripealinnana. Enam kui 1600 sündmust liitsid kogukondi ja andsid majandusele uue hingamise. Ainuüksi Tartus toimunud suurkontsertide publik jättis piirkonda hinnanguliselt ligi 5,1 miljonit eurot.
Äsjane riikliku kultuuri elutööpreemia laureaat Tõnu Kaljuste on tabavalt öelnud, et rahvusvahelises kultuurielus osalemine ei ole nagu spordivõistlus – oluline ei ole saavutada aina enam, vaid tähtis on loomulik ja pidev kulgemine. Meie kultuuri järgi tuntakse Eestit, avastatakse meist olulist ja see loob sageli eelduse soovile tulla meie riigiga ka lähemalt tutvuma.
Eesti kultuuripärand on maailmas väga hinnatud – UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja lisandusid 2024. aastal mulgi pudru valmistamine ja söömine ning ka põssanka lihavõttemunade kaunistamine. Viimast taotlesime ühiselt Ukrainaga.
Eesti rahvusvahelise koostöö keskmes ongi jätkuv toetus Ukraina kultuuri- ja pärandisektorile. Seisame selle eest, et Euroopa Liidu Ukraina ülesehitamiseks eraldatavates vahendites ja toetusfondides oleks kultuuril vääriline koht. Toetame Ukraina kultuuri- ja spordiprojekte, osaleme ülesehitustöös koos Eesti arengukoostöö partneritega ning seisame igakülgselt Ukraina kultuuripärandi kaitsel rahvusvaheliselt. Samuti blokeerime kultuuri- ja spordikoostööd Venemaa ja Valgevenega ning nende propagandat.
Head saalisviibijad!
2024. aasta oli tegus nii sportlastele, treeneritele kui ka spordijuhtidele. Koostöös valdkonnaga koostasime ülevaate aasta olulisematest tegevustest ja saavutustest, mis on teile ka jagatud ja millega saab samuti tutvuda veebis. Lühidalt olulisemast.
Aasta 2024 oli Pariisi olümpia- ja paralümpiamängude aasta. Suveolümpial osales 25 Eesti sportlast 13 alal. Medalit küll ei tulnud, kuid saavutati 10 esikümne kohta 7 spordialal – see näitab meie mitmekülgsust. Paralümpiamängudel esindas Eestit 5 sportlast.
Tippsport on üks konkurentsitihedam valdkond, kus osalevad kõik maailma riigid ja mida jälgivad miljardid inimesed. Et olla konkurentsis, arendab Eesti Olümpiakomitee Team Estonia programmi. Minu poliitilise otsusena 2025. aastal Team Estonia toetust ei kärbitud, kuid 7,7 miljonit eurot on siiski saavutusspordi arendamiseks tagasihoidlik ning medalite hind on üleilmses konkurentsis läinud aina kallimaks.
Elame meie sportlastele kaasa – hingame ühes rütmis ujujate Eneli Jefimova ja Matz Topkini või vehkleja Nelli Differtiga ning plaksutame kümnevõistlejatele. Ikka lootuses, et tuleks ka medalid, oleme õnnelikuid kõikide heade sportlike tulemuste üle. Möödunud suvist Pariisi meenutades on märgiline, et esmakordselt oli otseülekandes jälgitav ka paralümpia ava- ja lõputseremoonia. Sport liidab.
Rahvusvahelised spordisündmused on oluline osa saavutusspordist. Kultuuriministeerium pakub selliste sündmuste Eestis korraldamise toetamiseks kahte väga tulemuslikku meedet. 2024. aastal alustasime rahvusvaheliste spordi suurvõistluste korraldamise toetusmeedet suurusega 3 miljonit eurot aastas. Lisaks on ka juba 2018. aastast alustatud rahvusvaheliste kultuuri- ja spordiürituste korraldamise meede mahuga keskmiselt 5,5 miljonit eurot aastas. Rahvusvahelised sündmused toovad Eestisse välisraha ja suurendavad rahvusvahelist tuntust – näiteks Rally Estoniat vahendab 110 telejaama 155 riigis ja sõnum Eestist jõuab enam kui 800 miljoni inimeseni.
Rahvusvaheliste kultuuri- ja spordiürituste korraldamiseks investeeringu saamise tingimus on, et väliskülaliste Eestis tehtud kulutustelt laekuv käibemaks katab vähemalt 1,2-kordselt toetuseks antud summa. Oleme olnud edukad – siiani on iga investeeritud euro toonud tagasi keskmiselt 1,32 eurot. Kokku on alates 2018. aastast toetatud sündmusi umbes 10 miljoni euroga, teenides Eesti riigile käibemaksuna tagasi 13,3 miljonit eurot.
Spordis on põhjust rõõmustada, et spordiorganisatsioonide ja -koolide harrastajate arv tõusis eelmisel aastal 7% ehk 241 295 inimeseni. Samas kurvastab fakt, et jätkuvalt liigub 75% meie noortest päevas vähem kui üks tund. Oleme riigina seadnud eesmärgiks, et kaks kolmandikku elanikkonnast liiguks nädalas vähemalt kahel korral 30 minutit, kuid viimased mõõtmistulemused ütlevad, et vaid 45% inimestest liigub täna nii palju. Tegeleme aktiivselt ministeeriumide ülese liikumisaktiivsuse tegevuskava elluviimisega, kuid vajame liikuvuse suurendamiseks üleriikliku tuge, sealjuures on parim eeskuju igaüks üksikisiku ja lapsevanemana.
Laste spordiarmastuse A ja O on peale isikliku perekondliku eeskuju professionaalsed ja tasemel treenerid. Eelmise aasta lõpuks oli kehtivaid treeneritunnistusi 4253 ehk 53 võrra rohkem kui aasta varem. Riik eraldas treenerite tööjõukulu toetuseks 12,2 miljonit eurot, mis jagunes 1484 treenerile 440 organisatsioonis, kes töötasid ligi 47 000 lapse ja noorega. Vaadates tulevikku, on liikumisharrastuse eesmärkide saavutamiseks aga ilmselgelt vajalik rohkem kvalifitseeritud treenereid. Hetkel ei ole noorte treenerite järelkasv kaugeltki piisav. Selle üheks põhjuseks on ka liiga madal palk.
Sport on küll mäng, kuid see mäng on seotud rahaga ja saavutustega. Seega peab mängu osaline olema aus ja eetiline. Spordieetika on üks sõlmpunkt, mis seob spordi ja kultuuri üheks tervikuks. Ausa spordi tagamine on nii riigi kui ka spordivaldkonna ühine huvi. Eesti Olümpiakomitee võttis vastu spordieetika reeglid, mis alates 2026. aasta 1. juunist kehtestavad ühtse lähenemise kogu valdkonnas. Valitsus kiitis heaks spordiseaduse muudatused, millega täpsustatakse dopinguvastaste reeglite järgimist ja luuakse regulatsioon toetuste tagasinõudmiseks nende rikkumise korral. Me lähtume põhimõttest, et sügava kultuuritajuga ja oma kodumaad väärikalt esindada tahtev sportlane või treener ei mõtle kunagi sellele, kuidas oma saavutusi ebaausalt suurendada.
Lugupeetud rahvasaadikud!
Ka keerulisematel aegadel peame süsteemselt tegelema ühiskondliku sidususe ja võrdsete võimaluste suurendamisega nii hariduses kui ka tööturul. Needki on väga olulised riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ sihid.
2024. aastal tähistasime teema-aastana Eesti kultuuririkkust. Eesti ühiskond on mitmekesisem kui kunagi varem, siin elab rohkem kui 200 erineva rahvuse esindajaid. Nii arvukad teema-aasta sündmused – mida toimus üle riigi ligi 1000 – kui ka samal aastal avaldatud Eesti Integratsiooni Monitooring näitasid sama: sõltumata keele- ja kultuuritaustast on meil ühiseid väärtusi, millele saame toetuda ühtsema ühiskonna kujundamisel. Erinevustele vaatamata on Eesti meie kõigi ühine kodu.
Praeguseks on selge, et suurem osa Eestisse jäänud Ukraina sõjapõgenikest näevad edaspidi oma koduna Eestit. Enamus neist on osalenud kohanemisprogrammi ajutise kaitse mooduli koolitusel ning 63% kõigist Ukraina sõjapõgenikest hindab enda Eestis kohanemist heaks. Ka teiste uussisserändajate kohanemine vajab tähelepanu. Keeleoskuse puudumine ja piirkondlikud eripärad suurendavad isolatsiooniohtu nii nende puhul, kes on hiljuti Eestisse saabunud, kui ka püsielanike puhul. Eri keeletaustaga inimeste inforuum kujundab erinevaid hoiakuid ja väärtuseid. Eestikeelsele haridusele üleminekul vajavad tuge nii õpetajad, lapsevanemad kui ka sõjapõgenikega tegelevad spetsialistid. Väljakutsete mitmekesisus ja läbipõimumine annavad kinnitust, et sidusa Eesti edendamine saab toimuda vaid valdkondade üleselt.
Lõimumispoliitikas tuleb arvestada ka turvalisuse aspektiga. Eri keele- ja kultuuritaustaga kogukondade puhul on tähtis, lisaks keeleoskusele, pidada silmas ka mentaliteeti ja kaitsetahet. Integratsiooni Monitooring näitas, et teisest rahvusest elanike identiteedivalik Eesti ja Lääne kultuuriruumi kasuks on varasemaga võrreldes tugevnenud, kuid selles suunas tuleb veelgi enam pingutusi teha. Ma usun, et ühtekuuluvustunnet ja jagatud väärtusruumi aitavad luua ja hoida justnimelt ka kultuuri- ja spordisündmused, mis toovad inimesed kokku, lõhuvad suhtlemisbarjääre ja pakuvad inimestele suhtluseks ühendavaid teemasid jalgpallist filmide ja muusikasündmusteni.
Integratsiooni Monitooringu järgi on Eesti elanikel suur ühisosa: me kõik hoolime ühiskonnast, kus ei ole rahvuste vahelisi konflikte, kus on vastastikune usaldus ja kus kõik panustavad kultuuri- ja majanduselu rikkusesse. Keerukatel aegadel ei tohi unustada ühiskondlike kontaktide olulisust kogukonnatunde tekitamisel, kus kultuuril on keskne roll.
Lugupeetud Riigikogu liikmed!
Lõpetuseks laenan taas mõtet professor Ibruselt: „Kultuur ei ole vaid tööriistade kogum, mis võimaldab ette kujutada alternatiivseid maailmu. Kultuur on tähenduste süsteem, mis on igasuguse mõtlemise eeldus. Mida rikkalikum see on, seda enamast saame mõelda. Kultuur kommunikeerib, kohandab ja tõlgib. Kultuur on üks rahvusliku innovatsioonisüsteemi hea toimimise eelduseid”. Sellega haakub hästi tänavuse riigi kultuuri aastapreemia laureaadi kirjanik Lilli Luugi humoorikas, kuid sügavasisuline mõte: „Kultuur ei ole ainult sündmus, kuhu minnakse lips ees ja lokid peas.“
Head riigikogulased!
Meie kultuur on meie iseolemine, meie keel, meie ajalugu, meie lood ja rahvusvahelised saavutused. Kultuur ühendab meid eesti rahvaks, andes meelerahu, jõu ja sihi, et seista igasugustes tuultes ning luua iseendile ja maailmale uut väärtust. Meie kohustus ja võimalus on arendada ja kaitsta neid väärtusi, mis on meie ühiskonna alus, meie igapäevaelu lahutamatu osa. Meie iseoma, nagu ütleb ka tänavuse laulu- ja tantsupeo juhtmõte.
Kõigile kultuuri- ja spordirikast aastat soovides, tänan tähelepanu eest!
Fotod: Erik Peinar, Riigikogu Kantselei